Omavalitsused valmistuvad energiahindade hüvitise taotlusi vastu võtma

Foto: Siim Lõvi /ERR

Omavalitsused valmistuvad võtma vastu energiahindade hüvitise taotlusi, mis suurendab omavalitsuse halduskoormust. Pärnu abilinnapea Meelis Kuke sõnul kasvaks toetuseks vajaliku sissetulekupiiri tõstmisel kompensatsiooni saajate hulk linnas tuhandete võrra.

Riik plaanib CO2 kvoodi müügist saadud 70 miljonit eurot kulutada kiiresti kallinenud elektri- ja küttearvete hüvitamiseks. Valitsuses jätkuvad vaidlused, kas hüvitise saamise piiriks jääb mediaan ehk 1052-eurone netopalk või jagub raha rohkemaks.

Pindalalt Eesti suurimas linnas Pärnus on ligikaudu 700-800 vaesuspiiril elavat peret, kes võivad juba täna olla kindlad, et riik hakkab hüvitama neile kallinenud kütte- ja elektriarveid.

"Kui asi läheb mediaanpalga peale, siis see asi läheb minu meelest täitsa käest ära, sest mediaanpalk Pärnus on 1100 ja Pärnus on üle 29 000 brutotulu saaja ehk nende potentsiaalsete energiakompensatsiooni saajate arv on tuhandetes. Vaat et sinna 10 000 alla," ütles Pärnu abilinnapea Meelis Kukk.

Kuna suvepealinnas on gaasiküttel elamisi vähe, siis Kuke sõnul kulub lõviosa hüvitisest elektri hinnatõusu kompenseerimiseks. 

"Ma arvan, et need on vast ikkagi individuaalelamud, kus on üks-kaks inimest või üks tuluteenija. Kuulda on, et näiteks novembrikuuski üksikelamustes elektriarved on nelja- või viiekordsed," sõnas Kukk.

Ka Eesti suurim omavalitsus Tallinn on võimalikud abivajajad juba kokku lugenud, hinnanguliselt elab pealinnas suhtelises vaesuses ligi 15 000 peret.

"Nüüd me eeldame, et neid on kolm korda rohkem ehk siis seda on raske ennustada. Kindlasti ei tule kõik selle toetuse järgi, see on alati nii, meie praktika näitab seda. Meil on väga raske ennustada, kui palju on, aga hüpoteetiliselt eeldatavasti võiks tulla 50 000," rääkis Tallinna abilinnapea Betina Beškina.

Tallinn hakkab hüvitise taotlusi vastu võtma 14. jaanuarist ning linn peab selleks ajutiselt võtma tööle 13 inimest, sest avalduste menetlemine on mahukas käsitöö.

Riik maksab ühe taotluse menetlemise eest omavalitsustele 7,4 eurot juhtumi kohta. Kuke sõnul on see tänasel infotehnoloogiaajastul liiga suur summa.

Avaldusi hakatakse menetlema sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris STAR ja info leibkonna sissetulekute kohta laekub sinna otse maksu- ja tolliametist.

"Inimene võib küll püüda ise tõestada veel neid tulusid, aga tõenäoliselt need on suhteliselt täpsed. Tuleb küll esitada arved ja enamusel omavalitsustel, väga paljudel on ettevalmistamisel sellised taotlusvormid, kuhu inimene saab ära täita siis kuhu saab panna oma tulud, saab sisestada ka arved sinna digitaalsel kujul," ütles riigihalduse minister Jaak Aab.

Hüvitist peaks Aabi sõnul saama vähemalt pooled leibkonnad ja seda makstakse tagasiulatuvalt septembrist kuni märtsi lõpuni.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: