Seireuuring: nakatumine on vähenenud, antikehade hulk kasvanud

Foto: Priit Mürk/ERR

Tartu Ülikooli veetava seireuuringu tulemused näitavad, et koroonaga on praegu hingetõmbehetk. Neljandaks laineks valmistuda aitaks kõige paremini tõhustusdoos, kinnitab uuringu läbiviija, TÜ peremeditsiini professor, perearst dr Ruth Kalda.

Värske seireuuringu tulemused näitavad, et koroonasse nakatumine on vähenenud ning antikehadega inimeste hulk on võrreldes viimase seireuuringuga kasvanud.

"Meil on hingetõmbehetk," kirjeldas Ruth Kalda seireuuringu järeldusi.

Nakkusohtlik on iga 175. täiskasvanu ehk 0,6 protsenti täisealistest, mida on kolmandiku võrra vähem kui oktoobris.

Paremas seisus on Hiiumaa, Võrumaa ja Jõgevamaa, Lõuna-Eestis tervikuna on aga nakkust pisut enam kui mujal. Muidu piirkondlikke erinevusi välja ei tulnud, nentis Kalda.

Antikehad on ligi 82 protsendil täiskasvanutest, mida on viis protsenti enam kui oktoobris. Kõige suurem on antikehadega eakate hulk, keda on uuringu järgi 88-90 protsendi vahel. Antikehad on saadud nii vaktsineerimisest, läbipõdemisest kui ka tõhustusdoosist.

Kuna aga Euroopas on maad võtnud koroonaviiruse neljas laine, ei jää ilmselt ka Eesti sellest puutumata, iseäranis omikroni tüvest, mis levib delta tüvest agressiivsemalt, ütles Kalda. Seetõttu kutsub ta üles end kiiresti tõhustusdoosiga vaktsineerima, et saavutada valmisolek uueks nakatumislaineks.

"Pärast tõhustusdoosi võib nakatumisrisk olla kuni kümme korda väiksem," ütles Kalda uuringutulemustele tuginedes.

Tõhustusdoosi on nüüdseks saanud üle 200 000 inimese. Kalda sõnul on see päris hästi, ent ometi on üksjagu neid, kel tõhustusdoosi aeg juba käes, ent pole seda veel teinud.

"Loomulikult see arv võiks olla suurem, neid inimesi on kindlalt veel, kes seda vajaksid ja kellel on kuus kuud möödas kas Pfizeri või Modernaga vaktsineerimisest ja enam kui viis kuud möödas Janssenist või AstraZenecast. Võiks, arvestades omikroni tüve tõenäolist saabumist, selle sammu kiiremini teha," ütles Kalda. "Laborikatsed näitavad, et kui see tõhustusdoos on tehtud, on selle kaitse omikroni vastu sarnane sellega, mis ka delta tüve vastu oli. No võib-olla mõnevõrra väiksem, aga igal juhul see kolmas doos aitab päris hästi."

Inimeste käitumine on uuringu järgi muutunud ettevaatlikumaks, iseäranis ettevaatlikud on kontaktide vältimisel ja isoleerimisreeglite järgimisel vaktsineerimata inimesed.

"On ka neid päris palju, kes ei järgi ettevaatusabinõusid, aga võrreldes näiteks oktoobri või veelgi varasema, septembri uuringuga, on ettevaatus ja käitumine paranenud," rõhutas Kalda.

Kasvanud on ka toetus laste vaktsineerimisele, ent suurem on toetus nende seas, kel endil alla 18-aastaseid lapsi peres ei kasva. Lastega perede seas on toetus laste vaktsineerimisele väiksem, tõi Kalda esile.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: