Haigestumuse langus on peatunud, nakatumiskordaja tõusmas

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Terviseameti epiidülevaatest nähtub, et nakatumiskordaja R on tõusmas üle ühe ning kollases riskitasemes püsimine on sattunud kahtluse alla.

Viimase 14 päeva haigestumus näitas kasvutrendi Hiiumaal ja Harjumaal, püsis stabiilsena Jõgeva- ja Tartumaal ning oli ülejäänud maakondades languses. Üldiselt on aga langustrend peatunud.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on pärast pikaajalist langustrendi taas kasvanud, olles kolmapäeva hommikul 504,52.

Nakatumiskordaja R püsib veel 0,99 peal, kuid on oht, et enne jõule tõuseb see taas üle ühe.

Nakatumiskordaja R. Autor/allikas: Terviseamet

Kui viimastel nädalatel on terviseamet prognoosinud sellel aastal jõudmist rohelisele viiruseleviku riskitasemele, siis nüüd on kahtluse alla sattunud ka kollasel tasemel püsimine.

Prognoosi kohaselt võib sel nädalal oodata keskmiselt 450–500 nakatunut päevas ja 3500 nakatunut nädalas. Haiglaravi vajavate inimeste arv peaks püsima 250 inimese lähedal.

Seoses jõulukuuga kasvab nii ürituste kui ka kontaktide arv ning suureneb sisse toodud juhtude osakaal.

Haigestumuse langus on peatunud

Möödunud nädalal võrreldes üle-eelmise nädalaga on haigestumuse langus peatunud. Vanusegruppides 20–24, 45–59 ja üle 80-aastased on haigestunute arv kasvanud.

Suurim oli kasv 50–59-aastaste hulgas (22 protsenti). Seevastu 70–74-aastaste hulgas oli suurim haigestunute arvu langus (24 protsenti).

Lisaks on haigestunute arv langenud vanuserühmades 10–14, 30–34 ja 40–44.

Suurim on haigestumus 100 000 elaniku kohta endiselt koolilaste hulgas.

Nakatumise prognoos. Autor/allikas: Terviseamet

Võrreldes üle-eelmise nädalaga suurenes nakatumine töökohtadel (kaheksalt protsendilt kümnele), tervisehoiu- ja hoolekandeasutuse klientide seas (2,7 protsendilt 3,3-le). Perekonna ringis ning laste- ja õppeasutustes nakatumine on veidi vähenenud.

Huvitegevustes ja koolides on vähenenud ka haigestunute osakaal.

Nakatumispaigad. Autor/allikas: Terviseamet

Nakatumiskoht jäi teadmata 421 juhul ehk 14 protsendil kõigist nakatumisjuhtudest.

Delta tüvi pole enam ainus leviv koroonaviiruse tüvi

Eestis on endiselt püsiv ulatuslik riigisisene delta variandi levik. Delta tüve osakaal moodustab 97,6 protsenti sekveneerimise käigus avastatud juhtudest. Lisaks on tuvastatud kaks delta tüve alavarianti AY.4.2 ja kuus omikroni tüve juhtu.

Esialgsetel andmetel omikroni transmissiooni kiirus on suurem kui deltal ning läbipõdemise ja vaktsineerimise järgselt tekkinud immuunsus on selle tüve suhtes vähem efektiivsem. Küll aga on hinnatud, et äsjase tõhustusdoosi manustamise järgselt on vaktsiini efektiivsus hea (70–75 protsenti).

Lapsed (0–19 aastat) nakatusid peamiselt perekonnas (69 protsenti) ja õppe- ja lasteasutustes (23 protsenti). Nakatumispaik jäi teadmata viiel protsendil juhtudest.

Tööealiste (20–69 aastat) nakatusid peamiselt kodus (49 protsenti) ja tööl (14 protsenti). Nakatumispaik jäi teadmata 16 protsendil juhtudest.

Eakad (üle 70 aasta) nakatusid peamiselt perekonnas (langus 39 protsendilt 36 protsendile), tervishoiu- ja hoolekandeasutustes (langus 23 protsendilt 21 protsendini). Nakatumispaik jäi teadmata 25 protsendil juhtudest.

Eelmisel nädalal nakatus 33 (üle-eelmisel nädala 53) hoolekandeasutuse elanikku. 16 elanikku hospitaliseeriti ning surmajuhtumeid oli neli, kellest kolm olid vaktsineerimata.

Registreeriti 115 teistest riikidest sisse toodud haigusjuhtu, mille osakaal moodustas 3,8 protsenti nakatumistest ja on olemas andmeid nakatumispaiga kohta. Võrreldes üle-eelmise nädalaga vähenes sisse toodud juhtude osakaal.

Sisse toodud haigusjuhud olid seotud reisimisega 24 riigis. Kõige rohkem haigusjuhte toodi sisse reisimisega Soomes (36 juhtu, nädal varem 54) ja Egiptuses (19 juhtu, nädal varem 16).

13. detsembri seisuga oli haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus langenud 69 aastalt 67 aastale. 60-aastaste ja vanemate isikute osakaal haiglaravil olevatest patsientidest on langenud 77,5 protsendilt 71,9 protsendile.

Covid-19 tõttu hospitaliseeritute jagunemine nädalate lõikes. Autor/allikas: Terviseamet

Võrreldes üle-eelmise nädalaga ei ole märgatavalt muutunud haiglaravi vajanud isikute vanuseline struktuur. Veidi on suurenenud keskealiste isikute osatähtsus haiglaravi vajajate hulgas.

Enamik koroonaviirusega surnutest on vaktsineerimata

Eelmisel nädalal suri 38 inimest vanuses 55–93 aastat, kelle keskmine vanus oli 78,5 aastat. Neist olid vaktsineerimata 33 inimest (86,8 protsenti).

Vaktsineerimiskuur oli lõpetatud viiel inimesel, kellest neli olid vaktsineeritud Pfizeri vaktsiiniga. Kõikidel inimestel olid ka kaasuvad haigused.

Koroonasurmade arv nädalate kaupa. Autor/allikas: Terviseamet

Eelmisel nädalal manustati 35 590 doosi vaktsiini, mida on 5,85 protsenti enam kui üle-eelmisel nädalal (33 622 doosi).

Lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimestest on saanud ühe lisa- või tõhustusdoosi 221 021 (nädal varem 195 451) inimest ja kaks lisa- või tõhustusdoosi saanud 183 (nädal varem 160) inimest.

Täiskasvanute hõlmatus vaktsiiniga on 72,79 protsenti ja üle 60-aastaste hõlmatus 75,04 protsenti.

Toimetaja: Karel Vähi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: