Valitsus otsustab neljapäeval kellaajalise piirangu edasise saatuse

Foto: Ken Mürk/ERR

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik kinnitas, et neljapäevasel istungil langetab valitsus otsuse, mis saab kellaajalisest piirangust, kus pärast 23 pole lubatud avalikud üritused. Koroonatõendi kehtivus võib lüheneda üheksale kuule.

Valitsus langetab Kiige sõnul otsuse kolme stsenaariumi hulgast: piirangud ei kao ära, kaotatakse kellaajaline piirang või tehakse erisus aastavahetuseks.

Kiik pidas oluliseks leida lahendus just aastavahetuse nädalavahetuseks, sest inimesed sel ajal kellaajalisest piirangust tõenäoliselt kinni ei pea.

Minister lisas, et valitsus on lisaks kellaajalise piirangu kaotamisele kaalunud kaotada välitingimustes koroonatõendi küsimise vajadus: "Selle leevendamise eelduseks on, et vaktsineerimisega hõlmatus kasvab kiiremini ja nakatumine peaks olema stabiilne või langustrendis. Hetkel on see kahjuks hakanud tõusma."

Kiik lisas, et Euroopa tasandil käivad arutelud, et koroonatõend võiks üle Euroopa kehtida vaid üheksa kuud, sest 12 kuud annab valekindluse: "Kahest vaktsiinisüstist ei piisa 12 kuuks kaitsvuse tagamiseks, selleks tuleb teha tõhustusdoos hiljemalt poole aasta möödumisel esmase kuuri lõpetamisest."

Omikroni tüvi levib ka riigisiseselt ning võib saada uuel aastal valdavaks tüveks

Terviseameti nakkushaiguste osakonna nõunik Irina Dontšenko selgitas, et lisaks delta tüvele on Eestis tuvastatud ka omikroni tüve levik. Seejuures üle poole neist ei ole seotud reisimisega, mis viitab sellele, et Eestis on ka riigisisene omikroni tüve levik.

Dontšenko sõnul viitab ECDC riskianalüüs sellele, et omikron saab valdvaks uue aasta esimestel kuudel, kuna senise statistika põhjal võib öelda, et see levib kaks korda suurema tõenäosusega.

Ta rõhutas, et omikroni tüve ohjeldamisel on oluline roll just tõhustusdoosidel: "Omikronil on eelis tungida immuunkaitsest paremini läbi, kui see seni teistel tüvedel õnnestus."

"Samas viitavad esialgsed uuringute andmed sellele, et tõhustusdoosi saanud inimestel on 70–75 protsenti tõenäosus haigestumine ära hoida," lisas ta.

Dontšenko pidas ebatõenäoliseks, et sel aastal jõutakse eesmärgini, kus haiglaravi vajab alla 200 inimese. Lisaks pole hetkel ka andmeid selle kohta, kuidas mõjutab omikroni tüvi vanemaid ja vaktsineerimata inimesi.

"Kuivõrd omikroni variandil on seni levinud variantidest märksa kõrgem levikupotentsiaal, siis võib see mõjutada haiglaravi vajadust," ütles Dontšenko.

Lisaks tõi ta välja, et haiglaravi kasv on praegu seotud Lõuna regioonis haiglasisese viiruse levikuga, kuid see on hetkel pidama saadud. Tanel Kiik täpsustas, et tegu on Viljandi ja Jõgeva haiglaga.

Inimeste teadlikkus viiruse leviku takistamisel on tõusnud

Tartu Ülikooli peremeditsiini professor ja koroonaviiruse seireuuringu juht Ruth Kalda selgitas, et võrreldes oktoobriga on nakkuskandjate hulk praegu väiksem.

Kalda tõi välja, et praegu ei nähtu seireuuringust eriti varjatud viiruse levikut, vaid enamikul inimestel olid ka sümptomid. Ta lisas, et praegune olukord on hea hetk valmistuda aga uue laine tulekuks.

Kalda sõnul saab seireuuringu põhjal öelda, et kõige väiksem risk nakatuda on neil, kes on saanud tõhustusdoosi. Tõhustusdoosi mitte saanud inimestel on uuringu kohaselt risk nakatuda viis korda ning vaktsineerimata inimestel kümme korda suurem.

Antikehadega isikute arv on samuti Kalda sõnul võrreldes oktoobriga viie protsendi võrra tõusnud ja see on 82 protsenti. Samas ei taga aga antikehad absoluutset kaitset.

"Haigestuda võivad ka need, kellel on varasemast kaitse olemas vaktsineerimises või haiguse läbipõdemise kaudu," ütles Kalda.

Kõige suurem hulk antikehade hulk tuvastati Hiiu-, Saare- ja Tartumaal, kus neid on 90 protsendil eakatest.

Kalda tõi välja, et uuringu järgi saab öelda, et ka inimeste teadlik käitumine viiruse leviku tõkestamiseks on paranenud: tehakse kaugtööd, kantakse maski, loobutakse rahvarohketest üritustest.

"Hoolikamad on kontaktide vältimisel ja eneseisoleerimisel ka need, kes on ise vaktsineerimata ja pole haigust läbi põdenud," täpsustas Kalda.

Toimetaja: Karel Vähi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: