Madise kandidatuuri poolt hääletas salajasel hääletusel 63 riigikogu saadikut, 18 oli vastu ning üks saadik jäi erapooletuks.

Madise uus ametiaeg algab 30. märtsil 2022.

Madise ütles enne hääletust tehtud ettekandes, et õiguskantsleri roll on tema jaoks selge.

"Ei ole kohane populaarsuse nimel võistelda ega kui tahes kaalukana paistval põhjusel ametivandest lahti öelda. Õiguskantsler ei saa ega tohi asuda rahvaesindajate või kohtu asemele. Ainult niimoodi saab hoida õigusriiki, mis on tõepoolest kõikide põhiõiguste ja kohustuste tagatiseks. Põhiseadus ja õigusriiklus seavad võimule raami. Alati. Ja neid raame ei muuda ei riigikogu jõuvahekorrad ega valitsuse koosseis. Ühesugust austust väärivad kõik valijad ja nende esindajad. Mõistan väga selgelt ja nüüd juba vahetule kogemusele tuginedes, et Eesti käekäigu eest vastutab oma rolli piires ka õiguskantsler," rääkis Madise.

Riigikogu liikmed said enne hääletust esitada Madisele küsimusi, muu hulgas küsiti temalt sundüürnike, valitsuse liikmete antud ametivande õigusliku vastutuse, energia kättesaadavuse kriisi tingimustes ja omavalitsustele täiendavate ülesannet andmise kohta.

Peeter Ernits (EKRE) soovis teada, kas õiguskantsler jälgib ka arenguid Euroopa Liidus, mida Ernits nimetas liikumiseks föderaalriigi poole. Madise sõnul arutas ta teisipäeval kolleegidega Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmist. "Nii et me jälgime seda pidevalt ja just nimelt silmas pidades neid põhiseaduses etteantud piirjooni, mida riigikohus on oma otsusega ka täpsustanud. Kindlasti me hoiame sellel temaatikal kogu aeg silma peal ja meil on ka nõunikud, kes nendes aruteludes ka ministeeriumi ametnikega, kus informatsioon liigub ja ka Euroopa Liidu õigusaktide eelnõusid jagatakse, et meil inimesed ka seal osalevad," lausus Madise.

Jürgen Ligi (Reformierakond) küsis, kas see, et Eestis peetakse üleval kaht eri keeles koolisüsteemis, on põhiseaduspärane, arvestades, et vene keeles antakse kehvemat haridust, mis ei taga nendele noortele teistega võrdseid võimalusi tulevikuks.

"Küsimus, mille esitasite, kardan, kuulub suures osas just nimelt nende maailmavaateliste valikute sekka, kus põhiseadusele tuginedes juristid ette öelda ei saa, mida peab tegema. Ette saab öelda niipalju – ja see tuleb põhiseadusest –, et kõikidel lastel, sõltumata emakeelest või peene sõnaga väljendudes sotsiaalmajanduslikust staatusest, peab olema võimalik saada väga hea haridus," vastas Madise.

Madise kandidatuuri esitas president Alar Karis, kelle sõnul on viimased seitse aastat õiguskantsleri ametit kandnud Ülle Madise on tugeva akadeemilise tausta ja pikaaegse riigihalduse kogemusega jurist.

"Ta on tegelenud põhiseaduslikkuse järelevalve ja põhiõiguste kaitse probleemidega ning on järjekindlalt juhtinud tähelepanu vajadusele hinnata õiguste piiramise proportsionaalsust. Ta on seisnud selle eest, et riigivõimu tarvitamine oleks ka kriisi ajal kooskõlas põhiseadusega," leidis Karis.

Õiguskantsleri nimetab ametisse riigikogu vabariigi presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks.

Ülle Madise intervjuud näeb kolmapäeval kell 21 "Aktuaalses kaameras".