Justiitsministeerium: advokaatide läbiotsimist tuleks rohkem reguleerida

Õigus
Õigus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kui varem on Eesti advokatuur tundnud muret, kui lihtsalt Eesti õiguskaitseorganid saavad advokaadibüroosid läbi otsida, ja esitas novembri keskel ka ettepanekud olukorra reguleerimiseks, siis nüüd on asjale põhimõttelise nõusoleku andnud ka justiitsministeerium, plaanides jaanuariks laiemat arutelu võimalike lahenduste üle.

Advokatuuri pakutud eelnõu sisaldab mitut advokatuuri jaoks olulist muudatust, kuid peamiselt on suunatud advokaadibüroode, advokaatide, nende elukohtade ja sõidukite läbiotsimistega seonduvale. Advokatuuri hinnangul ei tohiks põhimõtteliselt läbiotsimisi korraldada advokaatide kutsetegevusega seonduvalt.

Läbiotsimised peaksid olema võimalikud peamiselt vaid juhtudel, kui advokaate endid kahtlustataks mõnes kuriteos. Ka sellistel juhtudel peaks läbiotsimine olema advokatuuri eelnõu kohaselt spetsiifiline ja piiratud ning protsessi peaks olema näiteks kaasatud advokatuuri esindaja, kes kogu tegevust kontrolliks.

Tervikuna on advokatuuri eelnõus veel rohkelt detaile, mis reguleeriksid advokaatide ja õiguskaitseorganite kokkupuutepunkte nii läbiotsimiste, pealtkuulamiste, asitõendite lubatavuse ja muu sarnasega seoses.

Justiitsministeerium oma vastuses nõustub põhimõtteliselt eelnõu eesmärgiga, märkides, et tõstatatud probleem on ministeeriumile oluline. "Advokaadi kutsesaladuse kaitsel on oluline roll ausa õigusemõistmise tagatisena," kirjutab justiitsministeeriumi asekantsler Markus Kärner.

"Inimesed peavad julgema advokaadi poole pöörduda ka siis, kui see tähendab, et advokaadile tuleb avaldada end süüstavat või muud delikaatset teavet. Selline teave peab olema kaitstud ka siis, kui advokaati kahtlustatakse kuriteo toimepanemises," märkis Kärner.

Edasiste sammudena plaanib justiitsministeerium jaanuaris kokku kutsuda ümarlaua, kus võiks kõigi osapooltega võimalike muudatuste detailid läbi rääkida.

Muu hulgas tuleks jutuks, millises ulatuses siduda läbiotsimine kutsetegevuse ja/või kuritegude loeteluga ning kas üldse ja millistel tingimustel on advokaadiga seotud kohtade läbiotsimine mõeldav, kui advokaati ennast kuriteos ei kahtlustata.

Arutelu vääriks justiitsministeeriumi hinnangul ka see, kas läbiotsimisel ära võetud dokumentide hoiustamine ja vaatlemine või sündmuskoha vaatlemine vajab täiendavat regulatsiooni.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: