Valitsusjuhid lõpetasid neljapäeva õhtul Euroopa Ülemkogu oodatud tulemustega. Euroopa Komisjoni hiljutine ettepanek lühendada koroonatõendi kehtivust üheksale kuule leidis toetust.

Peaminister Kaja Kallas ütles ERR-ile otsust selgitades, et on vaja teha tõhustusdoose: "Enam see 12 kuud ei kanna välja, et kaitse oleks uue tüve vastu ja on vaja teha tõhustusdoosi varem. Paraku tihti inimesed ei mõtle ainult tervise peale, vaid mõtlevad ka sellele, et kui see tõend veel kehtib, siis ei lähe veel tõhustusdoosi tegema. Aga seda on vaja selleks, et oleks kaitse."

Tõhustusdoosi järel kehtib koroonatõend edasi. Kui kaua see omakorda kesta võiks, ei ole praegu Euroopa tasemel arutatud.

Ent riigijuhid rääkisid ka koroonaviiruse omikroni tüve levikust. Mette Fredrikseni haigestumise tõttu Taanit esindama pidanud peaminister Kallase sõnul on sealne info muret tekitav, sest nakatunute arv kahekordistub iga kahe päevaga.

"Valitsusjuhid on mures selle viiruse leviku pärast. Ja natuke on seda, et me oleme kaks aastat olnud selles olukorras. Aga ei ole tunneli lõpus valgust paistmas, vaid kõigil on arusaam, et jah, need lained jäävadki praegu vähemalt tulema. Küsimus on selles, kuidas need lained võimalikult kergelt üle elada," rääkis Kallas.

Võimalike reisipiirangute ühtlustamise asjus lõplikku kokkulepet ei saavutatud.

Kui mitmed Euroopa riigid on juba seadnud sisse testikohustuse üle piiri pääsemiseks, siis on ka vastuvoolu ujujaid. Näiteks Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas üle, et nemad Euroopa Liidu kodanikelt testi nõudma ei hakka.

"Me ei kavatse seada sisse testinõuet Euroopa Liidus, sest oleme pühendunud meie ühisala toimimisele ja kohe kui uus variant esineb ühes Euroopa Liidu riigis,
levib see väga kiiresti ka teistesse," teatas Macron.

Samasugust positsiooni kinnitas ka Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz.

Riigijuhid rääkisid ka energiahindadest, kuid see arutelu lõppes tulemusteta. Vastuseta jäid Poola peaministri nõudmised peatada heitmekvoodi kauplemissüsteem.

Kolmandaks leppisid riigijuhid kokku lähenemise Venemaale võimaliku agressiooni korral. Kuigi Vladimir Putin oli üksikutele valitsusjuhtidele enne Ülemkogu helistanud, ei lõhkunud see Euroopa Liidu ühtsust.

"Meie tahaksime olukorda, kus suhted Venemaaga on head. Aga see sõltub väga palju Moskvas tehtavatest valikutest. Et ei oleks mingit kahtlustki, kui Venemaa peaks ründama Ukrainat, siis Euroopa Liit võtab vastu sanktsioonid, mis võivad tekitada tohutut kahju," teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Neljandaks ei jõutud järeldusteni energiahindade arutelul, sest Poola nõue peatada heitmekvoodi kaubandussüsteem oli alguses peale ebareaalne. Seda teadis ka Poola peaminister, kes oma positsiooni eriti pikalt ei kaitsnud.

"On selge, et kõrged energiahinnad mõjutavad igaüht. Peame vaatama, kuidas sellist olukorda tulevikus vältida. Euroopa energiaturg peab tõrgeteta toimima. Siin on ka Euroopa Komisjonil selge roll jälgida olukorda ja pakkuda välja lahendusi: taastuvenergia laialdasem kasutamine ja investeeringud rohetehnoloogiatesse toovad meile tulevikus soodsamad hinnad ja puhtama keskkonna," ütles Kallas.