"Ma tunnen juba ammu seda, et mina Eesti kodanikuna vajan juhtimisteenust," ütles Samost, kommenteerides riigi valmistumist järgmiseks koroonalaineks ning seda eriti meditsiinisüsteemis.

Kui Aaspõllu leidis, et omikrontüvega kaasneva uue viiruselaine ajal on oodata ka uusi piiranguid, siis Samost leidis, kui Eesti tugevus on olnud 30 aasta jooksul see, et oleme teinud asju teistmoodi ning teha midagi põhjendusega, et nii on kogu aeg tehtud, ei ole hea lahendus. "Teeme asju nii nagu meile parim on," leidis ta.  

Rääkides energeetikast ning kõrgetest energiahindadest, ütles Samost, et ehkki objektiivselt ei olegi võimalik Eestis midagi kiiresti teha, kuna kümme aastat on tehtud valesid otsuseid, siis vaade, et kuna midagi teha ei saa, siis ei proovitagi, ei kõlba ka kuhugi.

Kõrghariduse rahapuudusest ning võimalikust õppemaksu kehtestamisest rääkides tulid jutuks Gunnar Okki 2015. aasta raportis esitatud soovitused ülikoolide reformiks, millest aga suur osa on siiani ellu viimata, kuna need oleksid ebapopulaarsed otsused.

Puudutades sel nädalal teemaks tõusnud Rail Balticu terminali ehitust, kus rongile minejad peavad seisma ilma tuule- ja peavarjuta õues, tõdes Aaspõllu, et inimesed, kes selle projekti vastu võtsid, ei mõelnud tavaliste inimeste peale, kes jaama kasutama hakkavad.

Lisaks oli saates juttu ka arengutest Eesti meediamaastikul seoses ümberkorraldustega TV3 uudistetoimetuses ning Genius Media minekust Ekspress Grupi koosseisu. Kui see tähendab Eesti meediamaastiku muutumist üheülbalisemaks, siis pole see kindlasti hea ei meediale ega Eesti demokraatiale, leidsid ajakirjanikud.