Statistika: Harjumaa roll Eesti majanduses on üha olulisem

Sisemajanduse koguprodukt piirkondades Eesti keskmise suhtes, 2020.
Sisemajanduse koguprodukt piirkondades Eesti keskmise suhtes, 2020. Autor/allikas: Statistikaamet

2020. aastal loodi 66 protsenti Eesti kogulisandväärtusest Harjumaal ja maakonna edu ülejäänud riigi ees suurenes aastaga poole protsendipunkti võrra.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli 2020. aastal jooksevhindades 27 miljardit eurot. Sarnaselt aasta varasemaga moodustas Harjumaa osa sellest 18 miljardit eurot, millest omakorda 15 miljardit eurot tuli Tallinnast, teatas statistikaamet.

Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaalud SKP-s olid vastavalt 11 protsenti ning kuus protsenti.

Väikseima osatähtsusega olid Hiiumaa ja Põlvamaa, kumbki moodustas SKP-st vähem kui protsendi.

Maakondade ja suuremate linnade SKP, 2020. Autor/allikas: Statistikaamet

Eelmisel aastal loodi kogu lisandväärtusest 72 protsenti teeninduses. Võrreldes 2019. aastaga oli see kõikjal Eestis kasvutrendis, suurim panus oli aga Tallinnal ja Tartul, kus oli teeninduses kõige suurem osakaal, vastavalt 80 protsenti ning 73 protsenti.

Tallinna osakaalu mõjutasid enim kaubanduse, info ja side ning kinnisvara tegevusalad ja Tartu panust hariduse, kinnisvara ja tervishoiu tegevusalad. Madalaim oli teeninduse valdkonna osakaal Lääne-Virumaal (38 protsenti), Valgamaal (41 protsenti) ja Järvamaal (43 protsenti).

Tööstus- ja ehitustegevus moodustas ligi 26 protsenti lisandväärtusest. See osakaal on  aastate jooksul pidevalt vähenenud ja tingitud eelkõige teeninduse osakaalu kasvust.

Tänu energeetika valdkonnale on suurim tööstuse osakaal maakondlikus lisandväärtuses jätkuvalt Ida-Virumaal (53 protsenti), kuid kaugele maha ei jää viimastel aastatel enam ka Valgamaa (47 protsenti), Võrumaa (46 protsenti) ning Raplamaa (45 protsenti).

Väikseimad tööstus- ja ehitustegevuse osakaalud on endiselt Harjumaal (20 protsenti), Tartumaal (24 protsenti) ja Põlvamaal (31 protsenti). Kui Harju ja Tartu maakonnas on see tingitud suurest teeninduse osakaalust, siis Põlvamaal põllumajanduse olulisusest. Võrreldes varasemate aastatega võib märgata ka Lääne-Virumaa tööstus- ja ehitustegevuse osakaalu olulist vähenemist, mis on samuti tingitud põllumajanduse osakaalu hüppelisest kasvust.

Põllumajandus moodustas lisandväärtusest kaks protsenti. Alates 2017. aastast on selle sektori panus kerges languses. Selgelt eristub Lääne-Viru maakond, kus põllumajandus on aastate lõikes märgatavalt kasvanud, jõudes 24 protsendini. Kõrge põllumajanduse osakaal oli veel Põlva (17 protsenti) ja Järva maakonnas (14 protsenti), väikseim aga Harjumaal (0,3 protsenti) ning Ida-Virumaal (0,8 protsenti).

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: