Müller: kiire hinnatõus oli halb üllatus, aga jõukuselt püüame lääneriike

Madis Müller
Madis Müller Autor/allikas: Siim LõvI /ERR

Eesti Panga president Madis Müller rääkis intervjuus ERR-ile, et kuigi hinnatõus on olnud halb üllatus, siis Eesti majandus kasvab ja jõukuselt oleme jõudnud lähedale mitmele Lääne-Euroopa riigile. Pank prognoosib keskmise palga tõusu mõne aastaga 2000 euroni.

Olete nõus, et nii kiiret olukorra halvenemist me veel suvel ei oodanud? Inflatsioon kasvab sügisel ja ka järgmisel aastal väga kiiresti ja samas hoogne majanduskasv on täieliukult pidurdunud, kui mitte öelda, et hangunud järgmisel aastal. Oli see halb üllatus?

See, et hinnatõus on olnud viimastel kuudel nii kiire, oli kindlasti üllatus. Eestis inflatsioon oli novembris üheksa protsendi lähedal – nii suuri numbreid me ei ole pikka aega näinud. See, et energiahinnad nii kiiresti – ja mitte ainult hetkeks – on jäänud mitmeks kuuks kõrgele, seda ei osanud ette näha ükski prognoosija. See on see, mis peamiselt on Eesti hinnatõusu mõjutanud.

Mis räägib aga üldisest majandusolukorrast ja kas meil on läinud kuidagi halvasti viimasel ajal, siis ma arvan, et seda tegelikult ei saa öelda. Eesti majandusel tervikuna, kui vaatame sisemajanduse kogutoodangut, on ikkagi praegu väga hästi. Majandus on selgelt kriisist väljunud tervikuna, ehkki mõistagi on siin erandeid üksikute tegevusharude lõikes.

Kui vaatame Eesti Panga varasemaid majandusprognoose, mille oleme teinud enne koroonapandeemia algust, siis tegelikult oleme täna paremas punktis, kui 2019. aastal prognoosisime. Majanduses tervikuna ei ole olukord halb, aga kui vaadata kasvunumbreid, siis juba seetõttu, et hinnatõus on olnud nii kiire, siis hinnatõusuga korrigeeritud majanduskasvu numbrid on seetõttu olnud natuke väiksemad, kui viimati prognoosisime.

Tegelikult majanduskasv on sel aastal olnud kiire, kuid selle taga on ka mitmeid ajutisi tegureid alates kriisiolukorra tagasipõrkest teise pensionisamba rahani, mis tuli ajutiselt tarbimisse. See kõik hakkab järgmisel aastal tasapisi raugema ja kasvutempo järgmisel aastal on kindlasti aeglasem kui tänavu.

Kas me võime jõuda olukorda, kus meil mõnel väga külmal talvekuul inflatsioon Eestis on ka üle kümne protsendi?

Me ei ole täna kaugel kümnest protsendist ja lühiajaliselt tõenäoliselt väga palju sõltub ikkagi sellest, mida teevad energiahinnad lähematel kuudel. Mul on väga raske öelda, mida teeb elektri- või gaasihind, sest see sõltub geopoliitilistest arengutest. Kui see läheb lühiajaliselt veel kõrgemale, siis see kindlasti mõjutab ka inflatsiooni statistikat.

Aga tuleviku vaates on raske ette kujutada, et selline energiahindade kasvutempo jätkuda saab ja sellest tulenevalt järgmise aasta jooksul energiahindade inflatsioon langema hakkab. See, et hinnatõus aeglustab, ei tähenda muidugi, et hinnatase järsult kukub – me räägime kasvu aeglustumisest. Loogiline oleks, et energiahinnad siiski tänastest tippudest alla tulevad.

Pigem näeme toiduhindade ja toormaterjalide kallinemist maailmaturul ja seetõttu võib järgmisel aastal ka toidu kallinemine olla kiirem kui tänavu. Eks see oht on, et mida kauem on sellistest ajutistest teguritest tulenevalt hinnatõus olnud kiire, seda enam hakkab see edasi kanduma toodete ja teenuste hindadesse. Peame vaatama, et me iseenesest heas seisus Eesti majanduse olukorda veel kuidagi liialt üle ei kuumenda, mis annaks hindadele veelgi täiendavat tõuget.

Kuidas mõjutab meie üha kõrgemale kerkiv hinnatase ja palgatase Eesti konkurentsivõimet? Meil tootmine muutub liiga kalliks ja see annab tagasilöögi mingil hetkel meie ekspordile?

Eestis on palgad ja ettevõtjate tööjõukulud juba mitmete aastate jooksul kasvanud kiiremini kui Lääne-Euroopas ja meie teiste konkurentide juures. See on viinud selleni, et Eesti ettevõtted on pidanud oma tegevust ümber korraldama, teatud ettevõtted ei ole enam konkurentsivõimelised ja tulevad uued, kes suudavad sellistes tingimustes paremini hakkama saada. Tervikuna võib öelda, et isegi viimase aasta jooksul, kui võrrelda Eesti ekspordimahtude kasvu sihtturgude üldise kasvuga, siis Eesti ettevõtjad on pisut turuosa isegi võitnud.

Nad on võitnud ka tänu sellele, et meie energiahinnad ja tootmishinnad on olnud madalad. Aga see järsk tõus on tulnud sel sügisel ja ilmselt jätkub ka järgmisel aastal?

Tegelikult sarnases olukorras, kus energiahind on kõigil ühtmoodi kallinenud, on praegu kõik Euroopa riigid. Selles mõttes ei ole tegu unikaalse probleemiga, mis ainult Eesti ettevõtteid võiks kahjustada. Aga tõsi on see, et me peame olema tähelepanelikud. Kui meil on Eesti-siseselt meile unikaalsed tegurid, mis meil hinna- või palgatõusu liialt kiirendavad, siis muidugi on see oht, et Eesti  ettevõtete konkurentsivõime võib kannatada ja lõpuks lõpeb see järsu palgakasvu aeglustumisega.

Täna meil otseselt märke sellest veel ei ole, aga kindlasti tasub valvel olla, et kui hinnatõus suhteliselt kõrgel tasemel jääb kestma pikemat aega, võib see viia spiraalini, kus tööjõuturg on pingeline, ettevõtjad ei leia töötajaid ning palga kasvatamiseks on pinge niigi suur. Ühelt poolt küsivad inimesed palka juurde, et oma elatustasemes mitte kaotada, teisalt ei ole ka ettevõtjatel palju valikuid, kui tööjõuturul ei ole alternatiive. Sel juhul on oht, et palgad tõusevad kiiresti, hinnad tõusevad kiiresti ja seetõttu on vaja omakorda hindu tõsta, kuna kulutused on ettevõtetel tõusnud. Seal on tähtis, et me ei läheks üle selle piiri, kus Eesti ettevõtete konkurentsivõime juba selgelt kannatab.

Kui me vaatame Eesti Panga lähemate aastate prognoose, siis me näeme küll ette, et tööturul on jõupositsioonis pigem töövõtjatest inimesed ja töökäsi on puudu paljudes valdkondades. Palgatõus lähiaastatel saab tõenäoliselt jätkuvalt olema väga kiire. Hinnatõus, mis täna on väga kõrgel tasemel, peaks aga ajapikku raugema. Me teame, et on palju ajutisi tegureid, mis on hindu nii kõrgele viinud, aga sissetulekute keskmine kasv on ikkagi kiirem, kui hinnatõus.

Ennustate, et kolme-nelja aastaga võiks keskmine palk kerkida 2000 euro kanti. Kas Eesti majandus peab vastu nii kõrgele palgale?

Praegu julgeme prognoosida, et peab vastu ja see on sisuliselt seniste suundumuste jätk, kus Eesti ettevõtjad on suutnud väga hästi viimastel aastatel kohaneda, on suutnud oma konkurentsivõimet säilitada ka olukorras, kus tööjõukulud kasvavad. Aga vältimatult tähendab see ka, et mingisugused struktuurilised muutused peavad majanduses aset leidma.

Mitte igal tegevusalal ilmselt ei ole võimalik täpselt samamoodi jätkates palku nii palju tõsta. Ju on vaja tootmises järjest rohkem kasutada automatiseerimist. Igas valdkonnas tuleb otsida täiendavaid efektiivsuse võimalusi, kuidas oma tööd paremini korraldada.

Teise pensionisamba reform sattus täpselt keset hinnatõusu tormi. Kui nüüd tagasi vaadata: kuidas läks? Oleks võinud need inimesed oma raha kätte saada varem või mis selle tulemus on?

Mul on ausalt öeldes raske kommenteerida, kas oleks pidanud teisest sambast raha välja võtma natuke varem või hiljem, kuna minu arvates oli kogu see seadusemuudatus halb mõte. Parem oleks olnud, kui sellist reformi ei oleks üldsegi toimunud.

Mida võib ajastuse kohta nentida, on see, et inimesed said raha pensionisäästudest kätte ja said seda kasutama hakata olukorras, kus Eesti majandus oli juba suhteliselt heas seisus. Selles mõttes see ajastus ei olnud hea, et ta andis täiendavat hoogu hetkel, kui inimestel oli niigi keskmisest rohkem sääste kriisiajast kogunenud olukorras, kus ei saanud kulutusi teha. See võib-olla võimendas sellist lühiajalist tarbimispidu selle aasta teises pooles, mis võib-olla tekitab illusiooni, et see on püsiv olukord, aga tegelikult ju ei ole.

Väga kiire hinnatõus ja jätkuv majanduskasv tähendab seda, et riigi rahakott täitub suurepäraselt. Miks te ennustate, et me endiselt oleme eelarves miinuses?

Riigi rahakott täitub ühelt poolt funktsioonina majanduskasvu mõttes, mis nüüd mõnevõrra raugeb järgmisel aastal. Hinnatõus on pisut kiirem ja see kompenseerib, aga teisalt kulutuste tase on juba niivõrd kõrge viimastel aastatel olnud, et kokkuvõttes meie prognoosi kohaselt tõesti hinnatõus eelarve puudujäägi mõttes nii olulist rolli ei mängigi.

Me oleme ju kriisi tegelikult väga hästi läbinud võrreldes teiste Euroopa riikidega. Ainult Iirimaal on majandus kasvanud veelgi kiiremini võrreldes 2019. aasta lõpuga. Kas me nüüd Hispaaniast oleme rikkamad ühe inimese kohta? On meie SKP suurem?

Sellist statistikat on alati tark kontrollida enne vastuse andmist. Ma arvan, et me oleme täna tõepoolest samal pulgal hispaanlastega, kui mõelda ainult sisemajanduse kogutoodangut inimese kohta. Viimase aasta spurt on meid aidanud ja oleme nõks eespool.

See tähendab, et oleme juba teises liigas tegelikult ka? Põhimõtteliselt on Eesti astunud üsna suure sammu Lääne-Euroopale järele?

Seda me peame tõesti Eesti üldist käekäiku vaadates nentima, muidugi alati silmas pidades, et kõigil ei lähe ühtmoodi hästi. Eesti majanduse areng on viimastel aastatel olnud väga heas olukorras ning mitmed lõunapoolsed ja üldse Euroopa riigid ei ole samaväärselt kiiresti kasvanud. Me oleme tõesti jõudnud oma keskmiselt jõukustasemelt järele riikidele, mida võib-olla kümmekond aastat tagasi me ei osanud oodata.

Toimetaja: Karel Vähi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: