Viimase 14 päeva haigestumus näitas kasvutrendi Läänemaal, Tartumaal, Pärnumaal, Harjumaal, Jõgevamaal ja Viljandimaal, püsis stabiilsena Põlvamaal ning muudes maakondades veel langustrendis. Üldiselt on aga langustrend peatunud.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on pöördunud kasvule ja oli kolmapäeva hommikul 586,17 (nädal varem 504,52).

Nakatumiskordaja R on tõusnud 1,1 peale. Vaid Ida regioonis on R püsinud muutumatuna 0,9 peal. Nakatumiskordaja tõusmine üle ühe tähendab seda, et iga nakatunu nakatab keskmiselt omakorda rohkem kui ühte inimest ehk nakatunute arv tõuseb.

Terviseamet prognoosib nakatumise kasvu

Prognoosi kohaselt võib sel nädalal oodata umbes 4500 nakatunut nädalas. Pühadeaegne madal testimise aktiivsus aga tegelikust viiruse levikust õiget pilti ei anna.

Arvestades haigestumise trende ja omikroni tüve tõenäolist peatset domineerimist, siis on tõenäoline, et järgmise aasta alguses hakkab haigestumine kasvama.

Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase Eestis praegu keskmine ehk kollane, kuid juba järgmisel nädalal tõuseb see kõrgele ehk oranžile tasemele.

Sarnase nakatumise jätkumisel jõuab Eesti jaanuaris taas väga kõrge ehk punase riskitasemeni.

Haigestumus pöördus tõusule

Möödunud nädalal võrreldes üle-eelmise nädalaga on haigestumine taas hakanud kasvama. Haigestumine kasvas kõigis vanuserühmades, välja arvatud 45–49, 55–59 ja üle 80-aastaste hulgas.

Suurim oli kasv 10–14-aastaste hulgas (59 protsenti), 20–24-aastaste hulgas (54 protsenti) ja 75–79-aastaste hulgas (40 protsenti). 55–59-aastaste haigestumus langes 24 protsenti.

Suurim on haigestumus 100 000 elaniku kohta endiselt koolilaste hulgas.

Võrreldes üle-eelmise nädalaga suurenes nakatumine laste- ja õppeasutustes (kuuelt protsendilt kümnele), välismaal (3,8 protsendilt 5,6-le) ning seoses meelelahutuse ja huvitegevuse (2 protsendile).

Pereringis on nakatumine vähenenud (53 protsendilt 50-le), tööl (10 protsendilt 8-le) ning sõprus- ja tutvusringis (5 protsendilt 4-le).

Nakatumiskoht jäi teadmata 483 juhul ehk sarnaselt nädal varasemaga 13,8 protsendil kõigist nakatumisjuhtudest.

Omikroni tüve osakaal Eestis suureneb jõudsalt

Eestis domineerib küll veel delta tüve variant, kuid omikroni tüvega nakatunute hulk on nädalaga märkimisväärselt suurenenud: kahelt protsendilt 16-le.

Suurenenud on omikroni tüve riigisisene levik: kuni 84 protsenti tuvastatud juhtumitest on kohalikud. Enim on need seotud Tartumaa erinevate kolletega üld- ja huvihariduses.

Lapsed (0–19 aastat) nakatusid peamiselt perekonnas (52 protsenti, nädal varem 69 protsenti) ja õppe- ja lasteasutustes (32 protsenti, nädal varem 23 protsenti). Nakatumispaik jäi teadmata 4,6 protsendil juhtudest.

Tööealised (20–69 aastat) nakatusid peamiselt kodus (50 protsenti, nädal varem 49 protsenti) ja tööl (17 protsenti, nädal varem 14 protsenti). Nakatumispaik jäi teadmata 25 protsendil juhtudest.

Eakad (üle 70 aasta) nakatusid peamiselt perekonnas (tõus 36 protsendilt 46 protsendile), tervishoiu- ja hoolekandeasutustes (langus 21 protsendilt 17 protsendini). Nakatumispaik jäi teadmata 25 protsendil juhtudest.

Eelmisel nädalal nakatus 24 (üle-eelmisel nädala 33) hoolekandeasutuse elanikku. Kuus elanikku hospitaliseeriti ning surmajuhtumeid ei olnud.

Registreeriti 198 (nädal varem 115) teistest riikidest sisse toodud haigusjuhtu, mille osakaal moodustas 5,6 protsenti nakatumistest ja on olemas andmeid nakatumispaiga kohta. Võrreldes üle-eelmise nädalaga suurenes sisse toodud juhtude osakaal.

Reisimine Suurbritanniast ja Soomest on kasvatanud sisse toodud juhtude osakaalu

Sisse toodud haigusjuhud olid seotud reisimisega 28 riigis. Kõige rohkem haigusjuhte toodi sisse reisimisega Soomes (47 juhtu, nädal varem 36), Suurbritannias (24 juhtu, nädal varem kuus) ja Egiptuses (20 juhtu, nädal varem 19).

20. detsembri seisuga oli haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus tõusnud 67 aastalt 69 aastale. 60-aastaste ja vanemate isikute osakaal haiglaravil olevatest patsientidest on tõusnud 71,9 protsendilt 75 protsendile.

Covid-19 tõttu hospitaliseeritute jagunemine nädalate lõikes.

Võrreldes üle-eelmise nädalaga ei ole märgatavalt muutunud haiglaravi vajanud isikute vanuseline struktuur. Haiglaravil olevatest patsientidest pea poole moodustavad üle 70-aastased.

Eestis manustatakse iga nädalaga üha rohkem vaktsiini

Eelmisel nädalal suri 23 inimest (nädal varem 38) vanuses 52–92 aastat, keskmine vanus oli 80,7 aastat. Neist olid vaktsineerimata 21 inimest (91,3 protsenti).

Vaktsineerimiskuur oli lõpetatud kahel inimesel, kes olid vaktsineeritud Pfizeri vaktsiiniga. Kõikidel inimestel olid ka kaasuvad haigused.

Eelmisel nädalal manustati 38 578 doosi vaktsiini, mida on 8,39 protsenti enam kui üle-eelmisel nädalal (35 590 doosi).

Lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimestest on saanud ühe lisa- või tõhustusdoosi 249 982 (nädal varem 221 021) inimest ja kaks lisa- või tõhustusdoosi saanud 210 (nädal varem 183) inimest.

Täiskasvanute hõlmatus vaktsiiniga on 73,02 protsenti ja üle 60-aastaste hõlmatus 75,17 protsenti.