Omavalitsused teadmatuses: taotluste menetlemist ei saa rajada uudistest kuuldule

{{1640228220000 | amCalendar}}
radiaator
radiaator Autor/allikas: (Foto: ERR)

Suuremad omavalitsused on hädas lisatööjõu planeerimise ja kulude kalkuleerimisega, mis kaasneb energiahindade kompenseerimise taotluste vastuvõtmise ja menetlemisega, kuni valitsus ei ole vastu võtnud seda reguleerivat määrust ja seletuskirja teisipäeval kabinetis otsustatud uute tingimuste pealt.

Samuti tekitab omavalitsustes pahameelt riigi välja töötatud süsteem, mis sunnib inimesi oma abivajadust tõestama ja ise abi taotlema.

Novembris andis valitsus välja määruse koos seletuskirjaga elanikelt energiahinna tõusu kompenseerimiseks avalduste vastuvõtmise korraldamiseks. See ülesanne pandi kohalike omavalitsuste õlule, kes nüüd ootavad, et riik oma IT-lahenduse valmis saaks, mille kaudu elanikud neile abitaotlusi esitama saavad hakata. Ent kuna sel nädalal muutis valitsus toetuse saamise sissetulekupiiri, on omavalitsused nüüd äraootaval seisukohal, sest, nagu nad mürgiselt ütlevad: uudistest kuuldule ei saa süsteemi üles ehitada.

Tõlkes tähendab see, et ametlikku infot, mis on ametlik toetusesaamise lävend ja mille alusel seda arvestada ja kui palju riik omavalitsustele administreerimiskuludeks eraldab, pole veel vormistatud ja omavalitsustele teatavaks tehtud. Ilma selleta on keeruline arvestada, kui suur võib olla abivajadusele kvalifitseeruvate elanike hulk ja kui palju tuleb nende taotluste vastuvõtuks ja menetlemiseks tööjõudu lisaks värvata või kuidas tööd ümber korraldada.

Sellegipoolest on omavalitsused ettevalmistustega algust teinud, ehkki infot, mille alusel hinnata lisanduvat halduskoormust ja selle maksumust, napib.

"Alles täpsemate tingimuste selgumisel saab hakata tegema prognoose, kui palju neid abivajajaid võib olla," ütleb Pärnu avalike suhete juht Teet Roosaar. "Neid on tuhandeid, aga täpsemalt saab öelda alles avalduste põhjal. Meil siin linnavalitsuses ei ole nagu maksuametil jooksvaid andmeid linlaste sissetulekute kohta."

Varasemate prognooside pealt on Pärnu hinnanud täiendava tööjõu vajaduseks umbes kolm kuni viis inimest.

"Aga see on kõik väga ligikaudne. Õigusaktile lisaks peab olema seletuskiri, mille pealt saab midagi ette valmistada. Kalkulatsiooni saab teha pärast seda, kui õigusakt on vastu võetud, seda ei saa teha teleuudiste põhjal. Linnavalitsuse senised ettevalmistused on tehtud varasemate prognooside pealt," ütleb Roosaar.

Pärnu polegi seetõttu veel inimesi värbama asunud, kes abivajajate taotlustega tegelema hakkaksid.

"Asi on veel küllaltki lahtine, kui palju on võimalik olemasoleva sotsiaaltöötajate hulgaga neid päringuid läbi vaadata ja palju on töötajaid juurde vaja. Millal need inimesed tööle võetakse, millise palgaga jne, ei oska öelda," nendib Roosaar.

Ka Tartu on veel äraootaval seisukohal.

"Paljudele küsimustele ei ole vastust. Kui kuuleme uudistest ministri välja öeldud lausetest, kellele see hüvitis laieneb, siis uudised ei ole kõige parem alus koostööks omavalitsustega. Aga püüame nüüd korjata siit infot üles ja operatiivselt tegutseda," ütleb Tartu sotsiaal- ja hoolekandeosakonna juhataja Merle Liivak. "Kui piir oli 1052 eurot, ütles minister välja, et see puudutab umbes 600 000 inimest, see on siis umbes pooled eestlased. Sellega oleme siis arvestanud, et võib-olla pooled tartlased, aga võib-olla ka vähem. Mul pole ülevaadet, millise sissetuleku saajaid on meil rohkem või vähem. Kui piiriks saab 1126 eurot, siis inimeste hulk, keda see puudutab, on ilmselt veel suurem."

Sellegipoolest on Tartu asunud inimesi juurde värbama. Esialgu on otsustatud luua kümme täiendavat töökohta, töövestlused juba käivad.

"Tahame olla jaanuari alguseks nii palju valmis, et juba saaksime hakata inimeste taotlusi läbi vaatama. Hoiame samal ajal seda lootust, et sotsiaalteenuste register selleks ajaks valmib ja on meile abiks, töökorras ja toimib. Seepärast ei ole me ka hakanud detsembris juba taotlusi vastu võtma. Kui oleksime teinud arvutused paberil või Excelis, siis peaksime pärast need andmed sinna süsteemi ühekaupa kõik ümber tõstma. Kui me prognoosime, et tuleb kümneid tuhandeid taotlusi, siis pole see lihtsalt võimalik," tõdeb Liivak.

Tartu-suuruse linna kohta võib abikõlblikuks osutuda 20 000 kuni 25 000 inimest, iseasi, kas nad kõik taotlusi ka suudavad ja tahavad täita.

"Inimeste huvi on juba praegu suur, küsivad suuliselt või kirjalikult meilt, kas neil on õigust toetust saada," ütleb Liivak.

Kui suureks paisub taotluste administreerimise kulu, ei oska linn veel kokku lüüa.

Narva avalike suhete juht Victoria Punga tõdeb, et ka nende jaoks on teema veel väga värske, mistõttu toetustaotluste administreerimise kulu pole veel kokku löödud.

"Hetkel on käimas planeerimiskoosolekud ning ettevalmistused," ütleb Punga, lisades, et peatselt antakse narvakatele detailne info toetuse taotlemise protsessi kohta.

Avaldusi hakkab Narva vastu võtma uue aasta 17. jaanuarist.

"Personali planeerimine ja värbamine on hetkel käimas. Esialgu võetakse tööle 12–15 inimest ja kavandatud tööperiood on 17. jaanuarist kuni 30. maini. Personali ja muude kulude summad saame täpsemalt öelda 10. jaanuariks, kuna hetkel on protsess käimas. Administeerimine sisaldab personalikulusid, ruumide kulu, IT-kulusid (kas arvutit), telefonikulu ja internet," loetleb Punga.

Täpset ettekujutust, paljud linlased toetusele kvalifitseeruvad, veel ei ole, ent Punga nendib, et tõusnud energiahindade kompensatsioon puudutab väga paljusid perekondi, sest Narva keskmine töötasu on palju madalam kui ülejäänud Eestis.

Ka Tallinn plaanib värvata juurde 15 inimest.

"Värbamisel on 13 toetuste spetsialisti linnaosadesse, kellest suurem osa on juba värvatud ja kaks inimest on värvatud ka infotelefonile vastama. Toetusmeede on esialgu planeeritud märtsi lõpuni, kuid taotlusi saab esitada mai lõpuni. Seega värbame esialgu inimesed viieks kuuks. Kokku arvestame, et tööjõukulud, töökohtade sisse viimise kulud jm administreerimiskulud kokku on ca 145 000 eurot," ütleb Tallinna abilinnapea Betina Beškina. 

Enam on taotluste vastuvõtjaid värvatud Mustamäele, Põhja-Tallinna, Kesklinna ja Lasnamäele, kus ka elanike arv on suurem.

Ka Tallinnal on keeruline toetusesaajate arvu prognoosida.

"Tänaseks on selge, et piiriks on 1126 eurot ehk prognoositav 2021. aasta mediaansissetulek. Ent ka statistikaametil ei ole näiteks andmeid selle kohta, kui palju selliseid  inimesi on. Juhul, kui see piir oleks olnud 1052 eurot, millele toetudes rahandusministeerium varasemad kalkulatsioonid tegi, siis saaksime öelda, et eeldatava 35 100 suhtelises vaesuses elava inimese asemel võiks mediaansissetulekut saavate inimeste ring olla ca 100 000 inimest, kellest umbes pooltel võiks olla potentsiaalselt võimalus ka kõnealust toetust taotleda," selgitab Beškina.

Suurema toetusmäära puhul on aga ka sellele kvalifitseerujate hulk suurem.

Omavalitsused kulukast süsteemist ei vaimustu

Kuigi omavalitsustel on esialgse info pealt keeruline administreerimise kogukulu kokku lüüa, on selge, et tegemist on väga kuluka lahendusega, sest iga taotlus tuleb ükshaaval vastu võtta ja läbi vaadata. Iga avaldusega käib kaasas dokumentantsioon – sissetulekutõendid, kütte- ja elektriarved –, mis kõik tuleb ükshaaval läbi vaadata ning rehkendada, kas inimese taotlus vastab nõuetele ja ta saab toetust või ei.

Riik on toetusmeetme kogukuluks hinnanud 8,8 miljonit eurot, millest 8,7 miljonit on omavalitsuste kulu, ülejäänud 100 000 jaguneb pooleks elektri- ja võrgutasude kompensatsioonile ning menetluskeskkonna arenduskuludeks.

Omavalitsustele hüvitab riik iga menetletud taotluse kohta 7,44 eurot.

Rahandusministeerium lubab, et valitsuse määrus koos seletuskirjaga, mis detailsemat infot annab ja mida omavalitsused pikisilmi ootavad, peaks jõustuma järgmise nädala jooksul.

"Täiendava personalivajaduse otsustab iga omavalitsus ise. Menetlushüvitist makstakse olenemata sellest, kas omavalitsus korraldab taotluste menetlemist olemasolevate teenistujate või uute töötajate abil. Hüvitismäära seadmisel on arvestatud, et see kataks valla- või linnavalitsuses töötavate ametnike keskmise palgataseme. Siia lisanduvad omavalitsuse iga töökoha tegeliku maksumuse kulud, nagu majandamiskulud, ruumid," kommenteeris rahandusministeeriumi avalike suhete nõunik Geili Heinmaa.

Kui Eesti paneb inimesed ükshaaval ise toetust taotlema, siis Norra otsustas kompenseerida detsembrist märtsini pool elektriarvest kõigile kodutarbijatele ende tundide eest, mil elekter maksab üle 70 euro megavatt-tunnist, nii et inimesed ise midagi tõestamas või taotlemas käima ei pea. Seega jääb ära ka tohutu administreerimiskulu.

Rahandusministeeriumi kommunikatsiooninõunik Geili Heinmaa ütleb, et Eesti ja Norra lahenduste võrdlust ei saa hüvitise taotlemise, eraldamise ja menetluse kuludele taandada.

"Lahenduste vahel on põhimõtteline erinevus, see on seotud katteallikatega. Juhime tähelepanu, et hüvitis kaetakse Euroopa CO2 kvoodimüügi tuludest, mille puhul saab toetada väiksema sissetulekuga osa elanikkonnast, seega ei saa toetust automaatselt kõigile anda ning toetuse andmise aluseks on info sissetulekutaseme kohta, mida isikuandmete kaitset arvestades ei saa ilma inimeste nõusolekuta energiaettevõtetele kättesaadavaks teha," põhjendab Heinmaa.

Tartu sotsiaal- ja hoolekandeosakonna juhataja Merle Liivak leiab, et lahendus siiski oleks olemas, kuid ministeerium pole seda kuulda võtnud.

"Läbi mitmete arutelude, mis toimusid linnade ja valdade liidus, kus osalesid omavalitsuste sotsiaalvaldkondade juhid, oleme teinud rahandusministeeriumile mitmeid ettepanekuid algusest peale, kuidas jõuaks abi inimesteni, nii et see oleks neile lihtsam-mugavam ja selle halduskoormus väiksem. Ettepanekuid kahjuks ei saadud või ei tahetud kuulda võtta, ma ei tea, kumb õigem on," nendib Merle Liivak.

"Võib-olla selliseid lahendusi, kus ütleme, et sissetulekupiir on 1126 eurot inimese kohta, siis kui koos elab kaks vanaduspensioni saajat, kes saavad kumbki 500+ eurot, siis nad lausa kahekesi mahuvad juba selle ühe inimese sissetuleku saajate hulka. Võiks olla näiteks kõik vanaduspensioni saajad automaatselt toetusesaajate hulka arvestatud või muu universaalsem meede. Meil on vanaduspensioni saajate nimekiri olemas, kus tehisintellekti abil saaks toetusi viia inimesteni kordades kergemini kui pragu. Oleks ära jäänud ka see osa, et inimesed peavad üldse oma kuludokumendid üles otsima," leiab Liivak.

Samamoodi võinuks tema hinnangul talitada peretoetust saavate lasterikaste peredega – ka nende kohta on riigil info juba olemas, nii et neid saaks säästa taotlemise kadalipust.

"See teeb mind küll nõutuks – see haldusele kuluv ressurss on väga-väga suur," tõdeb Liivak.

Taotlused löövad süsteemi umbe

Kõigil ei pruugi vanu elektri- või gaasiarveid enam ka alles olla või on need sugulaste käes või kajastuvad energiakulud üksnes korteriühistu edastatud arvel, kes on lepingu teenusepakkujaga ise sõlminud, mistõttu polegi mõnel taotlejal kuludokumente nõutud kujul esitada.

"Mille taha inimene võib takerduda, on sel viisil hästi palju. Ta võibki käega lüüa, et tal pole ühtki dokumenti esitada või ei saa neid ise e-keskkonda sisestada," ütleb Liivak.

Tartu on valmis avama teeninduspunkti, kus inimesi nõustada ja taotlusi esitada. Esialgu läheb süsteem ilmselt lootusetult umbe, kui tuhanded inimesed korraga nõustamist soovima peaksid.

Liivak on arvestanud, et ühe inimese peale võib kuluda umbes 20 minutit, sest ainuüksi telefoninõustamisel on seni läinud keskmiselt 15 minutit küsija kohta. See aga tähendab, et üks teenindaja suudab tunniga tegelda heal juhul kolme taotlejaga. Kümne teenindaja peale kokku on tunnine jõudlus maksimaalselt 30 abivajajat. See on nagu perearsti töö, ainult et kõik abivajajad on korraga ukse taga.

"Anname endale aru, et mõnel võivad olla ID-kaardi koodid kadunud või puudub oskus dokumente taotluse külge kleepida, kui kogemust-teadmisi valdkonnast ei ole," loetleb Liivak.

Inimestel on keeruline aru saada, kas ja millistel tingimustel ning kui suurele toetusele kvalifitseeruvad. Tohutu asjaajamise tulemusel võib selguda, et kompenseeritakse vaid mõned eurod või õigust kompensatsiooni saada ei olegi. Liivak pelgab, et see vallandab tohutu pahameeletulva, mis paraku tabab avalduste vastuvõtjaid, kes abivajajate jaoks on ebaõiglase ja keerulise süsteemi kehastus, vaatamata sellele, et omavalitsused korra üle ei otsusta.

"Kui inimese jaoks, kes abi vajab, on teekond võimalikult selge, siis on pettumust asjaajamises või asjaolus, et ta ei saagi toetust, oluliselt vähem. Mida ebamäärasem see on, seda rohkem inimesed ootavad, et nad saavad midagi, aga kui neile tundub, et nad takerduvad kusagile või jäävad päris ilma, siis see pahameel on mõistetav ja ootuspärane, et ta selle ka välja ütleb. Paraku ka meie kolleegid pole rauast. Isegi kui tead, et see pahameel pole endale suunatud, see puudutab ikka," ütleb Liivak.

Seetõttu julgustab puuduses inimesi, kes mingil põhjusel riigi toetust ei saa, taotlema linnalt vajadusel ühekordset abi kasvanud kütte- ja energiakulude katteks.

"See valmisolek on meil täiesti olemas. Aga me ei pruugi teada, kes on see inimene, kes abi vajab ja hädas on. Inimesed võiksid olla julged endast piirkonna sotsiaaltöötajatele märku andma ja ühekordse toetuse taotlust esitama," julgustab Liivak.

Aab: oleme korraldanud koolituspäevi

Riigihalduse minister Jaak Aab lisas tagantjärele, et koostöö omavalitsustega on olnud tihe, toimunud on koolituspäevad.

"Koostööd omavalitsustega alustasime kohe pärast meetme väljakuulutamist, oleme läbi rääkinud nii meetme tingimused kui ka selle, milline tee meetme rakendamisel oleks kõige otstarbekam valida. Teadupärast langetati viimased otsused toetusmeetme lävendi kohta küll alles 21. detsembril, kuid muud olulised tingimused kehtestati juba novembris vastava riigihalduse ministri määrusega," teatas Aab.

"Praeguseks on toimunud kolm koolituspäeva, määruse rakendusaktid on erinevatel ajahetkedel kooskõlastatud üleriigilise omavalitsuste liiduga ning oleme olnud omavalitsustega kontaktis nii sotsiaaltöötajate kui omavalitsusjuhtide tasemel," lisas Aab.

Ministri sõnul anti omavalitsusliidule esmane info meetme lävendi muutmise kohta detsembri keskpaigas. 22. detsembriks kooskõlastas linnade ja valdade liit rakendusakti.

"Enamus omavalitsusi on tänaseks ettevalmistavate tegevustega algust teinud ning mõelnud läbi, kas energia hüvitise taotlusi hakatakse vastu võtma olemasolevate töötajatega või lisatööjõudu kasutades. Sel nädalal toimus järjekordne infopäev omavalitsustele, kus veelkord kõik meetme üksikasjad läbi käisime, sealhulgas kuidas menetluskeskkonnas STAR taotlusi tuleb menetleda," teatas Aab.

"Mis puudutab, kas meetme rakendamine saab olema lihtne, siis loomulikult on siin mitmeid keerulisi nüansse, näiteks halduskoormuse oluline kasv või ka võimalikud takistused töötajate leidmisel. Oleme saanud ettepaneku ka meedet mitte teha ning selle asemel suunata inimesed toimetulekutoetust taotlema, kuid kuna toimetulekutoetuse sihtrühm on oluliselt väiksem, ei pidanud me seda võimalikuks. Praeguse lävendiga 1126 eurot leibkonna esimese liikme kohta on taotlejate ring oluliselt suurem, kui seda oleks võimalik toimetulekutoetuse käigus anda," ütles minister.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: