Läänemetsa sõnul saaks valitsus veelgi lisameetmetega kõrgete energiahindade mõju tarbijatele vähendada.

"Meil toimub elektriaktsiisi ülelaekumine, 100 miljonit eurot, võiksime seda kasutada. Mitte peituda selle taha, et pole võimalik teha toetusmeetmeid, mis jätaks inimestele väärikuse alles," lausus Läänemets.

Läänemets märkis, et näiteks võiks loobuda võiks taastuvenergiatasude küsimisest inimeste käest ning tõsta toimetuleku piirmäära.

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et taastuvenergiatasu mõju elektri hinnale on kolm-neli protsenti, samas kui võrgutasu alandamise, mille kasuks valitsus otsustas, mõju on seitse kuni 15 protsenti. "Toimetulekupiiri tõstmisel võidaks umbes 10 000 kuni 12 000 leibkonda, kõige vaesemad, aga mida ütlevad teised leibkonnad? Meie eesmärk on aidata rohkemaid leibkondi," lisas ta.

Valitsus otsustas hiljuti, et kõrge energiahinna hüvitist saavad kuni keskmise sissetulekuga leibkonnad. Selleks kasutatakse CO2 kvoodikaubandusest laekuvat tulu, mida Aabi sõnul saabki ainult nii, toetustena välja maksta. Toetuseid hakkavad maksma kohalikud omavalitsused.

Läänemetsa sõnul tähendab see tohutut paberimajandust ja suurt koormust omavalitsustele.

"Eesti e-tiiger ainult karjatab selle paberimajanduse peale, mis toimuma hakkab. /.../ Kui võtab aega 20 minutit aega ühe taotluse administreerimine, omavalitsusjuhid on öelnud mulle, et tegelikult võtab rohkem, seal on muud asjad juures. Kui me arvestame selle töötundidesse, siis see on umbes pool miljonit töötundi. Me teeme e-riigis paberimajandust. On paremaid ja mõistlikumaid lahendusi. Ja kui mõtelda menetlusprotsessi peale – 35 päeva on aega taotlust menetleda, siis 10 päeva aega raha üle kanda. Riigi vaates on see probleemi veeretamine kohalike omavalitsuste kaela," rääkis Läänemets.

Aab märkis, et paberimajandust on kindlasti vähem, kui Läänemets väitis ning omavalitsused peavadki aitama riigil inimesi aidata.

Aabi sõnul tähendab mediaanpalgani toetuse saamise tingimuse nihutamine, et toetust saab veel näiteks kolme lapsega perekond, kus kahe vanema netosissetulek ulatub veidi üle 3100 euro. "Ehk kui ema-isa teenivad keskmist palka ja neil on kolm last, siis nad kindlasti saavad seda toetust. Pensionärid enamuses saavad seda toetust," ütles ta.

Läänemetsa sõnul tasuks toetuste maksmise asemel mõelda ka sellele, kuidas ebaõiglaseks muutunud elektribörsi ohjeldada.

"On kõlanud valitsuse poolt arvamus, et see elektribörs, kus me oleme, määrab kõik ära ja turg määrab kõik ära. (Elektribörsilt väljumine) on üks võimalus. Tegelikult on nii, et turu reeglid on paika pannud turu loojad, riigid ja nende esindajad, valitsused. See turg ei tööta praegu ühegi inimese ega ettevõtja jaoks, see on röögatu ebaõiglus, mis toimub. Isegi aktsiaturul on nii, et kui toimuvad suured kaldumised ühes või teises suunas, peatatakse kauplemine," lausus Läänemets.

Aab märkis, et see, kuidas elektribörs toimib, ongi riikidevaheline kokkulepe, kuid praegune seis, kus hinnad püstitavad rekordeid, on lihtsalt halbade asjaolude kokkulangemine.

"Kesk- ja Lääne-Euroopas energiahinnad isegi ületavad meie (regiooni) omi. Pikaaegne probleem meie regioonis on võimsuste puudumine ja sellega me tegeleme," lausus Aab.