Rahandusministeerium prognoosis esmalt tänavuseks eelarve puudujäägiks 6,7 protsenti SKP-st. Suvine prognoos korrigeeris oodatava puudujäägi 3,3 protsendi peale.

"Viimased kindlad andmed valitsussektori eelarvepuudujäägi kohta pärinevad oktoobri lõpust, mil defitsiit moodustas aastasest SKP-st 1,5 protsenti. Oktoobri hea eelarvepositsiooni põhjuseks on teisest pensionisambast lahkunute makstud tulumaks," ütles rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos.

Küll aga ei usu ministeerium, et defitsiit aasta kokkuvõttes nii väikeseks osutub.

"Aasta lõpp on tavaliselt toonud arvestatava positsiooni halvenemise, eelkõige seetõttu, et mitmed investeeringud jõuavad kuludesse. Kui prognoosida viimaste aastate põhjal kahe viimase kuu näitaja arengut, võib oodata defitsiiti vahemikus 2,6-3,4 protsenti. Seega on tõenäosus, et näitaja tuleb suveprognoosist parem, aga täielikku kindlust ei ole," lisas Klaos.

Investeeringud, mis tulemust mõjutavad, on näiteks riigimaanteede ja õppehoonete ehitamine ning kaitseinvesteeringud. Valitsussektori positsiooni mõjutavad ka kohalike omavalitsuste investeeringud, kuhu on eraldatud kriisimeetmetena täiendavaid vahendeid investeeringuteks nii sel kui eelmisel aastal. Realiseerunud mahud aasta lõpus tõenäoliselt kasvavad.

"Tavapärane dünaamika investeeringute tegemisel on, et aasta alguses alustatakse hankeid, millest paljud realiseeruvad aasta lõpuks," ütles Klaos