Kõrge elektrihinna kompenseerimise meetmeid on Lätis rohkem kui äsja heakskiidu saanud võrgutasu langetamine ja eluasemetoetuse laiendamine.

"Vähekindlustatud tarbijaile oleme toetust juba kahekordistanud. Vaktsineeritud 60-aastastele ja vanematele maksame lisatasu 20 eurot kuus. Oleme juba otsustanud vähendada taastuvenergiaga seotud kohustuslikku ostukomponenti 65 protsendi võrra. 1. jaanuarist saavad rohkem raha lastega pered - riiklikud peretoetused kasvavad jõudsalt," sõnas Läti peaminister Krišjanis Karinš.

Võrgutasu vähendamine detsembrist maini poole võrra maksab ligi 80 miljonit eurot ja see raha kaetakse CO2 emissiooni arvelt.

Eluasemetoetuse saajate ringi laiendamiseks algava aasta jaanuarist maini panustavad riik oma reservist ja omavalitsused koos - kumbki pool 16 miljonit eurot.

Toetused on Lätis lõppeva aasta üks olulisemaid teemasid, sest koroonapiirangute ajal on riik hüvitanud nii töötajaile kui ka tööandjaile osa palgast ja langenud käibest.

Kaubandus-tööstuskoja juhid kinnitasid "Aktuaalsele kaamerale", et need meetmed on aidanud hoida kümneid tuhandeid töökohti, kuid toetused on jäänud marginaalseks suurfirmade jaoks.

"Langenud käibe hüvitist oli võimalik saada kuni 250 000 eurot. Kuid meil on suurettevõtteid, kelle piirangutest tingitud kahjum oli kuus 600 000 eurost kuni mitme miljonini. Nende jaoks loomulikult polnud 250 000 eurot proportsionaalne toetus," sõnas Läti kaubandus-tööstuskoja esimees Jansi Endzinš.

Elektrihinda kompenseerides pole Lätis kokkuleppele jõutud käibemaksu alandamise suhtes viie protsendini - see suurendaks koormust riigieelarvele ja ei annaks firmadele erilist võitu.