Brüsseli justiitspaleed peetakse suurimaks 19. sajandil ehitatud hooneks. Kuid viimastel aastakümnetel on ta tuntust kogunud pigem oma lõpmatute renoveerimistööde tõttu, mis algasid juba aastal 1984. Belgia valitsus tegi tänavu otsuse renoveerimistööd 2030. aastaks lõpule viia. Praegu renoveeritakse tellinguid, mis toona püstitati.

Paleest mitu artiklit kirjutanud Leuveni ülikooli arhitektuuriajaloolase Joris Snaeti sõnul on tellingud nüüdseks osa palee ajaloost, kuid ta ei usu, et need jäävad igaveseks.

"Omal viisil on tellingud ja justiitspalee saanud inimeste peades üheks asjaks. Aga kui restaureerimine algab ning asjad arenevad, siis ühel hetkel nad kaovad. Aeglaselt, aga kindlasti," ütles Snaet.

Snaeti sõnul on renoveerimine veninud mitmel põhjusel. Üheks neist on Belgiale omane administratiivne viis korrastada hooneid suurte projektide kaupa. Justiispalee sugusele hoonele sobiks aga pidev hooldus, mis suuremad probleemid ära hoiaks. Ent ka suurte projektide seas on see liiga hiiglaslik.

"Kui vaadata restaureerimisprojekti puudutavaid arve, siis need on väljaspool tavapäraseid standardeid. Kui need paberile kirja panna, siis need on tõesti suured ja neil on inimestele teatav vaimne mõju. Aga ka rahalised tagajärjed," ütles Snaet.

Snaet ei usu, et renoveerimistöödega 2030. aastaks lõpule jõutakse. Pigem juhtub see paar aastat hiljem, mil tööd on väldanud juba pool sajandit. Ent seegi oleks vaid pool rehkendust.

"Kui see läbi saab, siis tuleb alustada sisetöödega, mis on samuti hiiglaslikud. Ja kui need on tehtud, siis möödub 20-30 aastat ning tuleb jälle alustada välistöödega. See töö on igavene," tõdes Snaet.