Spordiklubid nõuavad valitsuselt 30 miljoni euro suurust toetust

{{1640669700000 | amCalendar}}
Hiiumaa spordikeskus
Hiiumaa spordikeskus Autor/allikas: Argo Nurs

Kümmekond Eesti spordiklubide esindajat saatsid valitsusele avaliku kirja, milles nõuavad koroonapiirangutest ning energiahindade tõusust põhjustatud majanduslikele raskustele viidates toetust kogusummas 30 miljonit eurot.

"Eesti fitnessi- ja spordiklubide kannatus on katkenud: kogu sektor on nurka surutud, võlgades, oleme sunnitud töötajaid koondama ja spordiklubisid sulgema. Me vajame kohe riigi abi. Minimaalne vajalik toetus kõigile Eesti klubidele kokku on 30 miljonit eurot," kirjutavad spordiklubide juhid teisipäeval avalikustatud pöördumises.

Samas tõdevad nad, et ei saanud oma esimesele, 11. novembril tehtud pöördumisele valitsuselt mingit vastust. "Pooleteise kuu jooksul, mis on möödunud meie viimasest pöördumisest Teie poole, oleme olnud sunnitud spordiklubisid sulgema ning koondama oma eriala tipus olevaid inimesi. Iga päev on kriitilise tähtsusega. Selles valus ei ole süüdi turg, vaid valitsuse halvad valikud ja tegevusetus," leiavad spordiklubide juhid.

Nende hinnangul on valitsuse kehtestatud piirangud põhjustanud sektorile umbes 40-protsendise käibelanguse.

"Tänased kohutavad energia- ja küttehinnad, millele teil ka lahendusi pole, teevad meie keerulist elu veelgi raskemaks. Kui Teie, peaminister Kaja Kallas ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik leiate, et Eestisse ei ole fitnessi- ja spordiklubisid vaja, tuleb seda selgelt öelda või võtta toetav seisukoht koos ettevõtjatele tekitatud majandusliku kahju kompenseerimisega," rõhutatakse kirjas.

"Valitsus peab kiiresti otsustama fitnessi- ja spordiklubide toetamise. Seda ka siis, kui piirangud kohe kaoksid, mis ongi mõistlik. Ettevõtlust on totaalselt ja diskrimineerivalt pärsitud – kuidas saab nii olla, et kaubanduskeskustes võivad käia massid ostlemas, kuid spordiklubis need samad inimesed väga piiratud arvul käia ei või?" küsivad pöördumise autorid. "Aastaid jutuks olnud ID-kaardi põhist autentimissüsteemi ei ole riik suutnud siiani välja töötada ning isikutuvastamisega seotud kulud kanname samuti meie. Kas tõesti on piirangud spordiklubidele möödapääsmatud?"

"Kaja Kallas ja Tanel Kiik – kui olete vastutuse võtnud, siis vastutage. Palun leidke kasvõi kübeke empaatiavõimet nägemaks olukorra tõsidust. Ootame teilt väga kiiret otsust, mis tagab Eesti fitnessi- ja spordiklubide jätkusuutlikkuse. Ootame 30 miljonit eurot toetust, mida vajame juba TÄNA!" lõppes kiri.

Pöördumisele on alla kirjutanud My Fitness AS / Gym Eesti OÜ, 24-7 fitnessklubi OÜ, Gym Eesti OÜ, Impuls EE OÜ / Lemon Gym OÜ, Lasnamäe Spordikeskus OÜ,
Spa Tours OÜ (Viimsi SPA Spordiklubi), Tervise ja Spordi Edendamise Seltsi, Arigato Spordiklubi MTÜ, Crossfitest OÜ, Power OÜ, Aqva Spordikeskuse (Viru Spordikeskus OÜ) juhid.

Spordi asekantsler: täiendavaid meetmeid toetusteks praegu pole

Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn vastas pöördumisele, et mõistetavalt on spordivaldkonnas tegutsevate tulundusühingute olukord keeruline, kuid valitsus ei ole praegu ette näinud täiendavaid meetmeid ettevõtlussektori toetamiseks.

Asekantsleri sõnul on valitsus koroonakriisi vältel lähtunud põhimõttest, et toetusmeetmeid rakendatakse siis, kui tegemist on täieliku sulgemisega.

"Võrreldes naaberriikidega on Eesti koroonapiirangud olnud leebemad ning sellest lähtudes on ka toetuste osakaal olnud väiksem," märkis Pürn.

Asekantsler lisas, et kriisi ajal on paljud ettevõtlussektorid kaotanud suure osa käibest ja pidanud muutunud oludega kohanema ilma suuremahuliste toetusteta.

"Kultuuriministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, töötukassa ja EAS-i kaudu on spordivaldkonnale eraldatud 2021. aastal üle 20 miljoni euro kriisiabi. Seejuures oli kultuuriministeeriumi 2021. aasta spordivaldkonna eelarve 49,8 mln eurot," märkis Pürn.

Tema sõnul on statistika järgi spordisektor tervikuna suutnud kriisist jätkusuutlikuna läbi tulla.

"Võrreldes 2019. aastaga on suurenenud spordiklubide arv, harrastajate üldarv, kutsega treenerite arv, spordiorganisatsioonide kogutulu, tööjõumaksud riigile. Kindlasti avaldab koroonakriis spordisektorile pikemaajalist mõju, kuid seda, milline see olema saab, on praegu keeruline prognoosida."  

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: