Kuigi haigestumus kasvab, on haiglaravi vajadus endiselt stabiilne
Terviseameti epiidülevaatest selgub, et kuigi nakatumiste ja haigestumiste arv on kasvamas, siis hospitaliseeritute arv on detsembris olnud pigem stabiilne. Soomest sissetoodud haigusjuhtude arv suurenes üle kahe korra.
Viimase 14 päeva haigestumus näitas kasvutrendi Harjumaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Pärnumaal, Raplamaal, Tartumaal ja Viljandimaal, püsis stabiilsena Saaremaal ning muudes maakondades on veel langustrendis.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on endiselt kasvutrendis ja oli kolmapäeva hommikul 667,51 (nädal varem 586,17).
Nakatumiskordaja R on tõusnud 1,12 peale. R tõusis sel nädalal ka Ida regioonis üle ühe, samuti kasvas see Lõuna regioonis. Põhja regioonis on R jäänud samale tasemele ning Lääne regioonis pisut langenud.
Koroonaviiruse leviku riskitase läheneb üha jõudsamalt punasele
Prognoosi kohaselt võib sel nädalal oodata umbes 5500 nakatunut nädalas. Haigestumise trende ja omikroni tüve peatset domineerimist arvestades on tõenäoline, et järgmise aasta alguses hakkab haigestumine veelgi kiiremini kasvama.
Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase Eestis praegu kõrgel ehk oranžil tasemel. Jaanuari esimeses pooles kasvab leviku riskitase prognoosi kohaselt väga kõrgele ehk punasele tasemele.
Haigestunute hulgas suureneb noorte osakaal
Möödunud nädalal võrreldes üle-eelmise nädalaga on haigestumine jätkuvalt kasvutrendis. Haigestumine kasvas kõigis vanuserühmades, välja arvatud 60–74-aastaste hulgas.
Suurim oli kasv 15–19-aastaste hulgas (44 protsenti), 20–24-aastaste hulgas (44 protsenti) ja 45–49-aastaste hulgas (38 protsenti). Haigestunute arvu langus oli suurim 70–74-aastaste hulgas, kus see langes 14 protsenti.
Suurim on haigestumus 100 000 elaniku kohta endiselt koolilaste hulgas, seejuures kasvas 15–24-aastaste isikute osakaal.
Võrreldes üle-eelmise nädalaga suurenes nakatumine välismaal (5,6 protsendilt 8,3-le) ning tutvusringis (neljalt protsendilt seitsmele).
Muutunud ei ole nakatumise osakaal laste- ja õppeasutustes (endiselt kümme protsenti) ning seoses meelelahutuse ja huvitegevusega (kaks protsenti).
Nakatumiskoht jäi teadmata 542 juhul ehk sarnaselt viimaste nädalatega ligikaudu 13 protsendil kõigist nakatumisjuhtudest.
Omikroni tüve juhud moodustavad pea poole kõigist nakkusjuhtudest
Eestis domineerib küll veel delta tüve variant, kuid omikroni tüvega nakatunute hulk on nädalaga märkimisväärselt suurenenud: 16 protsendilt 45 protsendini.
Omikroni tüve riigisisene levik on kerkinud 90 protsendini omikroni tüvega nakatunute hulgas. 51 protsenti nakatunutest on seotud Tartumaa erinevate kolletega, kus üld- ja huviharidusel on levikule oluline mõju. 35 protsenti juhtudest pärinevad Harjumaalt.
Lapsed (0–19 aastat) nakatusid peamiselt perekonnas (50 protsenti, nädal varem 52 protsenti) ja õppe- ja lasteasutustes (võrreldes nädal varasemaga endiselt 32 protsenti). Nakatumispaik jäi teadmata viiel protsendil juhtudest.
Tööealised (20–69 aastat) nakatusid peamiselt kodus (48 protsenti, nädal varem 50 protsenti) ja tööl (11 protsenti, nädal varem 17 protsenti). Nakatumispaik jäi teadmata 16 protsendil juhtudest.
Eakad (üle 70 aasta) nakatusid peamiselt perekonnas (endiselt 46 protsenti), tervishoiu- ja hoolekandeasutustes (langus 17 protsendilt 15 protsendini). Nakatumispaik jäi teadmata 22 protsendil juhtudest.
Eelmisel nädalal nakatus 26 (üle-eelmisel nädalal 24) hoolekandeasutuse elanikku. Kaks elanikku hospitaliseeriti ning surmajuhtumeid oli samuti kaks: vaktsineerimata 61- ja 87-aastased.
Registreeriti 346 (nädal varem 198) teistest riikidest sisse toodud haigusjuhtu, mille osakaal moodustas 8,3 protsenti nakatumistest ja millel on olemas andmeid nakatumispaiga kohta. Võrreldes üle-eelmise nädalaga on sissetoodud juhtude osakaal suurenenud.
Soomest sissetoodud haigusjuhtude arv suurenes üle kahe korra
Sissetoodud haigusjuhud olid seotud reisimisega 42 (üle-eelmisel nädalal 28) riigis. Kõige rohkem haigusjuhte toodi sisse reisimisega Soomes (106 juhtu, nädal varem 47), Suurbritannias (37 juhtu, nädal varem 24) ja Egiptuses (22 juhtu, nädal varem 20).
Üle kümne juhu on registreeritud veel seoses reisimisega Rootsis, Hispaanias, Itaalias, Norras, Prantsusmaal ning USA-s.
27. detsembri seisuga oli haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus endiselt 69 aastat. 60-aastaste ja vanemate isikute osakaal haiglaravil olevatest patsientidest on tõusnud 75 protsendilt 79,2 protsendile.
Võrreldes üle-eelmise nädalaga ei ole märgatavalt muutunud haiglaravi vajanud isikute vanuseline struktuur. Haiglaravil olevatest patsientidest veidi üle poole moodustavad üle 70-aastased.
Kuu lõikes suuri hospitaliseeritute arvu muutusi ei ole
Eelmisel nädalal hospitaliseeriti 180 haiget. Nädal varem hospitaliseeriti 173, veel nädal enne seda 222 haiget. Detsembri algul hospitaliseeriti 150 haiget.
Eelmisel nädalal suri 29 inimest (nädal varem 23) vanuses 48–95 aastat, keskmine vanus oli 78,7 aastat. Neist olid vaktsineerimata 28 inimest (96,6 protsenti). Ühel inimesel puudusid kaasuvad haigused ja seisundid.
Vaktsineerimise kuur oli lõpetatud ühel 61-aastasel inimesel, kes oli vaktsineeritud Pfizeri vaktsiiniga.
Eelmisel nädalal manustati 27 285 doosi vaktsiini, mida on pea kolmandiku võrra vähem kui üle-eelmisel nädalal (38 578 doosi).
Lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimestest on saanud ühe lisa- või tõhustusdoosi 271 488 (nädal varem 249 982) inimest ja kaks lisa- või tõhustusdoosi saanud 245 (nädal varem 210) inimest.
Täiskasvanute hõlmatus vaktsiiniga on 73,17 protsenti ja üle 60-aastaste hõlmatus 75,26 protsenti.
Toimetaja: Karel Vähi