Esmaspäeval mälestatakse vabadussõjas langenuid

Vabadussõja võidusammas.
Vabadussõja võidusammas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Esmaspäeval kell 10.30 mälestatakse vabadussõjas langenuid vaikuseminutiga.

3. jaanuaril möödub 102 aastat vabadussõja relvarahu kehtima hakkamisest. Sellega lõppes otsene vabadussõja sõjategevus ning Nõukogude Venemaaga peetud Tartu rahuläbirääkimistel jõuti vaherahu sõlmimiseni 31. detsembril 1919.

Kokkulepe nägi ette sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene vahelisel rindel 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30. Kuu aega hiljem kirjutati Tartus alla rahulepingule ja vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.

1920. aastatel sai alguse traditsioon, et iga aasta 3. jaanuaril kell 10.30 peetakse relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminut, et austada neid eestlasi ja välismaalasi, kes võitlesid vabadussõjas ja andsid seal oma elu Eesti vabaduse eest.

3. jaanuar on vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul Eestis lipupäev. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud, samuti võivad seda võivad teha kõik teised.

Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese, neist pea 4000 otseses lahingutegevuses.

Esmaspäeval kell 10.35 esineb vabadussõja võidusamba juures kõnega kaitseminister Kalle Laanet, seejärel kõnelevad Tallinna reaalkooli 11. klassi õpilane Mona Reisberg ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja. Pärast seda asetavad kaitseminister Kalle Laanet ning kaitseväe ja Kaitseliidu esindajad pärjad võidusamba jalamile Tallinnas.

Vabadussõjas langenute mälestamise üritus toimub ka Narvas Peetri platsil, kus kell 10.32 peab kõne kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ja seejärel kell 10.37 on Narva linnapea Katri Raiki kõne. Kell 11.30 asetatakse pärjad Siivertsi kalmistule.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: