Kodanikualgatuse ajel rajatud erakoolid Põlvas ja Võrus on omanäolised. Põhjused, miks vanemad soovivad, et nende laps õpiks just erakoolis, on Johannese Kool Rosmal tegevjuhi Liisa Maasiku sõnul erinevad.

"Selline väike kool annab hästi palju inimlikku ja just sellele lapsele sobivat lapsekeskset lähenemist. Kiusamised ja muud sellised ebameeldivad teemad, mida ka meie koolis ette tuleb - kuna kool on nii väike, siis need saavad väga kiiresti märgatud ja kiiresti ära tegeletud," selgitas Maasik ERR-ile.

Erakoolidesse asuvad meelsasti tööle pedagoogid, kes jagavad kooli väärtushinnanguid. Raske on aga leida tugispetsialiste, ütles Võrus tegutseva Väike Werrone kooli direktor Anneli Võikar.

"Väikekoolidel on keerukas toime tulla, sest meil on vähe õpilasi ja vähem raha. Loomulikult teeb muret ka see, et tugispetsialiste, psühholooge, koolipsühholooge, logopeede, eripedagooge on üsna keeruline leida," ütles Võikar.

Erakoolis õppiva lapse vanemad on tavaliselt valmis rohkem panustama kooli arengusse, kinnitas Väike Werrone kooli sihtasutuse juht Pille Sõrmus.

"Meil on kujunenud mõnus tuumik, mõnus kogukond, me tunneme vanematest hästi suurt rõõmu ja me olme hästi vastu võetud linnas ja vallas."

Kuigi erakoolide õpilaste arv suureneb, on riiklikud toetused nende koolide ülalpidamisel olulise tähtsusega.

Põlvas kolmandat aastat tegutsev Jakobi kool on toetust saanud nii riigilt kui ka omavalitsuselt.

"Eestis koheldakse koole võrdselt. Ka nendel keerulistel pandeemia-aastatel oleme osa saanud riiklikest tugimeetmetest ja ka sellele eelnevalt on riik mõistnud erakoole kui samaväärseid Eesti haridusmaastikul munitsipaal- ja riigikoolidega," rääkis Jakobi kooli direktor Tarvo Siilaberg.