Lennuõnnetuste suurenenud arv pani ohutusjuurdluse keskuse aru pärima

Õnnetuspaik Kuusiku lennuvälja lähedal mullu septembris.
Õnnetuspaik Kuusiku lennuvälja lähedal mullu septembris. Autor/allikas: Ohutusjuurdluse keskus

Kuivõrd möödunud aastal suurenes hüppeliselt üld- ja eralennunduses ohutusjuhtumite arv, soovib ohutusjuurdluse keskus (OJK) koostada eelhinnangu õnnetuste arvu suurenemisele põhjuste leidmiseks.

OJK hindas mullu kuut juhtumit, millest kahe puhul oli tegu motodeltaplaaniga, ühel juhul kopteriga, purilennukiga, lennukiga PA46R-350T ja lennukiga Cessna 172M.

Märkimisväärsed on õnnetused motodeltaplaaniga, kus mõlemal juhul oli sõiduk registreerimata ja piloodil puudus piloodiluba.

24. aprillil toimus lennuõnnetus iseehitatud motodeltaplaaniga Riidaja lennuväljal, kus õnnetuses sai tõsiselt vigastada üks inimene, ning mille põhjuseks oli piloodi otsus sooritada manööver selleks ebasobivas kohas. 27. septembril toimus lennuõnnetus motodeltaplaaniga Aeros Kuusiku lennuvälja lähedal, kus õnnetuses sai vigastada üks inimene, ning mille põhjustas piloodi poolt tiiva viimine liiga suurele kohtumisnurgale. 

Esimesel juhul oli piloodil konkreetse lennumasinaga lennukogemust pool tundi, teisel juhul tund.

Neli aastat varem, 2017. aasta augustis, toimus samuti lennuõnnetus iseehitatud motodeltaplaaniga, kus hukkus kaks inimest.

Õnnetustega seoses saatis OJK juhataja Rene Arikas transpordiametile, kellel on kohustus teha lennunduses järelevalvet, pöördumise, kus soovitakse teada, kuidas hinnatakse riske ning milliseid meetmeid kavatsetakse kasutada, et taolisi juhtumeid saaks vältida.

OJK: asi on kultuuris

Sellele, et inimesed lähevad registreerimata õhusõidukitega ja ilma piloodiloata lendama, võib tuua analoogia tänavatelt ja teedelt, kus samamoodi käitutakse, ütles ERR-ile OJK lennundusõnnetuste uurija Karl-Eerik Unt.

"Keegi võib ise ehitada mootorsõiduki või selle soetada ja sellega sõitma minna. Küsimus on vahelejäämises. Me nimetame seda kultuuri küsimuseks – neid sõidukeid ei registreerita ja juhid ei tee endale piloodi pädevusi, kuna vahelejäämise tõenäosus on väga väike. Inimesed hindavad riski endale ja ka teistele piisavalt väikeseks ja ei tee seda, mida neile lennundusseadus ette näeb," lausus Unt.

Undi sõnul pöördus OJK transpordiameti poole, et jõuda õnnetusjuhtumite arvu suurenemise põhjusteni. "Need ei ole ainult motodeltaplaanid, vaid ka muude väike- ja üldlennunduse juhtumite arv, mis on suurenenud ja me tahaks nende põhjuste teadasaamiseni jõuda," ütles ta.

Euroopa Komisjon on kehtestanud järelevalvet tegevatele ametitele kohustuse hinnata riske erinevates sektorites ja rakendada riskide hindamiseks meetmeid.

"Meie tahtsime teada, kuidas transpordiamet on hinnanud olukorda varem ja hinnanud riske nende õnnetuste järel. Ja missuguseid meetmeid on juba rakendanud ja millised kavas rakendada tulevikus. Meie saaksime anda kõrvaltvaataja pilgu sellele, kas see võiks olla piisav või mitte," lausus Unt.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: