Berlusconi poliitiline võim on viimastel aastatel vähenenud. Itaalias on võimule tulnud uus poliitikute põlvkond. Berlusconi partei Forza Italia populaarsus jääb alla 10 protsendi. Berlusconi mainet räisvad ka erinevad skandaalid, samuti on tal terviseprobleemid. 

Berlusconi on aga ennegi teinud suuri tagasitulekuid poliitikasse. Itaalia presidendi valimiste hääletus on salajane, kus osaleb umbes tuhat parlamendisaadikut ja regionaalsete piirkondade poliitikut. Presidendivalimistel on seetõttu ennegi suuri üllatusi toimunud. 

1992. aastal võitis presidendivalimised Oscar Luigi Scalfaro. Ta sai esimeses voorus kuus häält. Järgmises 14 voorus ei saanud ta kordagi üle 30 hääle. 16 voorus sai Scalfaro aga kompromisskandidaadina umbes 700 häält. 

"Olen skeptiline, et Berlusconi saab presidendiks. Siiski on tema puhul raske midagi ennustada, ta eirab kõiki ennustusi," ütles Surrey ülikooli poliitikaprofessor Daniele Albertazzi.

Itaalia presidendi ametiaeg kestab seitse aastat. Berlusconi ei suuda tõenäoliselt võita valimiste esimestes voorudes, tal on vaja selleks vasaktsentristide toetust, vahendas The Wall Street Journal.

Eksperdid leiavad, et esimeses kolmes voorus saaks valituks ainult praegune peaminister Mario Draghi. Ta naudib parlamendis selget enamust, siiski pole kindel, kas see kajastuks ka presidendivalimistel. Draghi pole veel kommenteerinud, kas ta tahab saada presidendiks. 

Berlusconi sisenes Itaalia poliitikasse 1994. aastal, ta oli siis juba itaallaste seas hästi tuntud. Berlusconi oli jalgpalliklubi AC Milan omanik, samuti kuulus talle mitu telejaama. Praegu ta jalgpalliklubi omanik enam pole, kuid meediaäris tegutseb endiselt. 

"Kõigi nende meediaäride omamine tekitas juba tema peaministri oleku ajal keerulisi küsimusi. Kui ta saaks presidendiks, siis ületaks see vastuvõetavuse piiri," ütles Milano ülikooli poliitikaprofessor Paolo Natale. 

Itaalia praeguse riigipea Sergio Mattarella ametiaeg lõpeb jaanuari lõpus. 

Itaalia presidendil on riigis sümboolne roll, mis esindab rahvuslikku ühtsust ja põhiseadust. Presidendi volitused muutuvad aga oluliseks siis, kui riigi valitsus laguneb. President saab siis parlamendi laiali saata ja kuulutada välja uued valimised.