Õiguskantsler: hauarajatiste omandiõigus vajaks seadusega reguleerimist
Enamik Eesti omavalitsusi on volikogu otsusega asunud pidama hauaplatsidele paigaldatud hauarajatisi platside kasutajate omandiks. Õiguskantsleri hinnangul ei ole selline lähenemine seadusega kooskõlas ja soovitab omavalitsustel ja ministeeriumitel kokku leppida, kas seaduseid oleks vaja muuta või mitte.
"Õiguskantslerile esitatud avalduste lahendamise käigus on selgunud, et enamiku kohalike omavalitsuste kalmistute kasutamise eeskirjade kohaselt loetakse hauaplatsile paigaldatud hauarajatised ja -tähised hauaplatsi kasutaja omandiks," kirjutab õiguskantsler Ülle Madise pöördumises ministeeriumitele ja omavalitsustele.
Kuna hauaplatsidele paigaldatud hauarajatised on munitsipaalmaal või omavalitsuse hallataval riigimaal, siis hauaplatsidele püsivalt paigaldatud hauarajatiste omanikuks peaks olema kohalik omavalitsus. Neid volikogu määrusega kellegi teise omandusse Madise hinnangul anda ei saa. "Kalmistuseadus ega ükski muu seadus volikogule sellist õigust ei anna," märkis Madise.
"Tegemist ei ole vormilise, vaid sisulise probleemiga, sest lahendamata õiguslikust probleemist on võrsunud konflikte. Omandiõiguse tekke alused sätestavad asjaõigusseadus ja mõned eriseadused, mitte aga kalmistuseadus ega selle alusel antav volikogu määrus. Asjaõigusseaduse kohaselt tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel," märkis Madise.
"Enne, kui pöördun õigusvastaste sätete kehtetuks tunnistamiseks volikogude poole, palun justiitsministeeriumil, rahandusministeeriumil ning Eesti Linnade ja Valdade Liidul arutada hauarajatistega ja -tähistega seotud omandiõiguslikke küsimusi, sealhulgas hauaplatsi kasutamisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi," märkis Madise.
"Sellisele lahendusele suunavad õigusrahu ja -selguse põhimõtted, vajadus pidada silmas õigusvastaste sätete kehtetuks tunnistamisega tekkivat olustikku ning kalmistu temaatika ühiskondlik tundlikkus," lisas õiguskantsler.
Asjaolu, et volikogud on hauaplatsile paigaldatud hauarajatiste ja -tähiste omandiõiguse omistanud hauaplatsi kasutajale, annab Madise hinnangul alust kaaluda omandiõigusliku eriregulatsiooni sätestamist kalmistuseaduses. "Kalmistute kasutamise eeskirjade sätetest võib muu hulgas järeldada, et enamik valdu ja linnu ei soovi munitsipaalmaaga püsivalt ühendatud hauarajatiste ja -tähiste omanikuks saada ega nende omanik olla," märkis Madise.
Oma pöördumisele justiitsministeeriumile, rahandusministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ootab õiguskantsler vastust veebruariks.
Toimetaja: Huko Aaspõllu
