Kui esimese lainega võeti välja enam kui miljard eurot, siis nüüd ligi 100 miljonit eurot. Väljamakstav raha jõuab Pensionikeskuse teatel kontodele hiljemalt nädala jooksul.

"See kõik satub sellisele ajale, kui Eesti majandusel on niigi kõige kiirem käik sees ja Eesti tootjad on viinud oma tootmismahud sisuliselt viimasele piirile. Impordiga on takistusi, sest koroona endiselt mõjutab ka rahvusvahelist kaubandust. Nii et ühest küljest väga suur nõudlus ja teisest poolest pakkumispoolsed piirangud toovad kaasa hinnatõususurved," rääkis Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.

Möödunud aasta septembris maksti 149 000 inimesele kokku välja üle miljardi euro.

Teises voorus esitati 12 000 avaldust ja välja makstakse pea 95 miljonit eurot. Praeguseks on lõppenud ka kolmanda vooru avalduste tegemine, mille jooksul esitas pensionikeskuse andmetel lahkumissoovi pea kaks korda rohkem inimesi kui teises voorus ehk 23 000 inimest.

Kuigi kolmandas voorus makstav kogusumma ei ole veel selge, võib eeldada, et summa jääb 200 miljoni euro juurde.

Kattai sõnul võib kolmanda vooru suurem avalduste hulk olla mõjutatud kriisiolukorrast ja juba toimunud hinnatõusust. "Nii halvenev koroonaolukord kui ka siis selline riskitunnetus võib-olla, mis inimestel tõusis ja miks mitte ka kiirenenud hinnakasv pani neid avaldusi kirjutama," rääkis ta.

Swedbanki pensionivaldkonna juht Kaire Peik sõnas, et Swedbanki laekunud septembrikuisest pensonirahast umbes 70 protsenti on ära kasutatud.

"Väga palju kasutati ikkagi ka laenu jaoks. Maksti laenu tagasi, võeti uusi kohustusi. Loomulikult läks ka tarbimisse ja samamoodi tegelikult osad inimesed mingi osa sellest saadud summast ka investeerisid," rääkis Peik.

Kattai sõnul on oluline mõelda ka sellele, kuidas raha väljavõtmine tulevikku mõjutab.

"Sellise lühiajalise heaolu kasvu kõrval tuleb kindlasti näha ka pikemaajalist väljavaadet ja probleemi, mis on seotud sellega, et tulevikus on suur laiutav auk pensionite väljamaksmise või pensionisäästude puhul," sõnas Kattai.