Reformierakonna toetus on võrreldes viimaste pühade-eelsete tulemustega kasvanud 1,7 protsendipunkti võrra. Võrreldes novembri lõpuga, kui Reformierakonna reiting jõudis lähiajaloo madalaimasse punkti, on peaministripartei toetus kasvanud 5,2 protsendipunkti võrra.

Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda toetas aasta lõpus 20,6 protsenti ja Keskerakonda 20,3 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. EKRE ja Keskerakonna toetus märkimisväärselt muutunud ei ole.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (15,7 protsenti), Isamaa (7,8 protsenti) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7 protsenti). SDE toetus on languses ning kuu ajaga kukkunud kahe protsendipunkti võrra.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,2 ja opositsioonierakondi 35,4 protsenti vastajatest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 1. detsembrist 4. jaanuarini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku.

Tartu Ülikooli teaduri Martin Mölderi sõnul on vahe esimesel kohal oleva Reformierakonna ning teist ja kolmandat kohta jagava EKRE ja Keskerakonna vahel on kasvanud reformierakondlastele mugava viie protsendini ning enam ei paista, et keegi neile kuklasse hingaks, vahendab Postimees BNS-i. "Siiski on Reformi toetus hetkel veel madalam, kui ta 2019. aasta valimistel ja sellele järgnenud kahel aastal oli," märkis Mölder.

Tema sõnul on praeguseks näha, et nende toetuse hiljutine kasv on aset leidnud ennekõike keskmisest madalama sissetulekuga valijate seas ning oma tuumikvalijate, kõrgemapalgaliste hulgas on Reformierakonna toetus alates kohalikest valimistest püsinud stabiilselt rekordiliselt madal. "Samas on just kõrgemapalgalised see valijaskonnagrupp, kelle seas on Eesti 200 kõige tugevamini kanda kinnitanud. See on üks märk, et konkurents Reformierakonna ja Eesti 200 vahel tõotab juba järgmisel aastal ees ootavate riigikogu valimiste eel tulla terav," lisas Mölder.