Tartu vallas jääb tulevaste laugematele trassi osadele ette 14 kinnistut, mille omanikele saatis möödunud aasta viimastel päevadel vald vastava teate. Praeguseks on tulnud vastuväiteid kahelt maaomanikult.

"Kardetakse eelkõige müralevikut, juurdepääsude teema oli, lisaks veel rohevõrgustiku toime, et kas loomadele jääb piisavalt liikumisvõimalust. Kõige rohkem puudutab inimesi see, et mitu ruutmeetrit täpselt kellegi kinnistust maad ära võetakse," lausus Tartu vallaarhitekt Egle Nõmmoja.

Kõige rohkem puudutavad õgvendused Jõgeva ja Tartu valda. Kokku peab riik enda omandisse võtma umbes 50 kinnistut, neist osal vaid metsamaa, ent teistel jäävad trassi alale ka ehitised.

Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin tõdes, et võõrandamiste tõttu võib ka ehitustööde senine ajakava nihkuda.

"Me elame ajakavas, et 2024 lõpus, kui tulevad uued rongid liinile, on trass õgvendatud ja kõik vajalikud tööd tehtud. Aga täna see on üsna suure riski all, sest on vaja maid võõrandada, kõik muud tööd teha. Üsna pingeline aeg on," lausus Vjatkin.  

Tartu vallaarhitekt Egle Nõmmoja märkis, et see kõik tähendab, et projekteerimisele väga palju aega ei jää.

"Tempo on päris kiire, aga kõik osapooled vähemalt panustavad, vähemasti riigi tasandil. Ma lihtsalt loodan, et maaomanikest ei sõidetaks üle, et nemad oleks ka kaasatud. Ja kui kõik lõpuks saavad aru, et see on vajalik, siis millised kompromisslahendused on – müratõkkeseinad, on inimesi kellel on väga olulised puud, mis jäävad trassikoridori; on inimesi, kellel on joogivee kaev seal. Riigi poolt ootaks sellist lahendust, et need asjad kompenseeritaks või asendataks. Et inimeste elukvaliteet väga palju ei kahaneks," rääkis Nõmmoja.

Vjatkini sõnul peaks ajagraafikus püsimiseks õgvendustööd tehtud olema järgmise aasta keskpaigaks. Sisulisi võõrandamise läbirääkimisi veel riik maaomanikega alustanud pole.