Novembris tõusid Saksamaa tarbijahinnad aastases võrdluses kuus protsenti, mis oli kõrgeim inflatsiooni näitaja pärast riigi taasühendamist, vahendas Financial Times.

Saksamaa rahandusministri Christian Lindneri sõnul kaalub valitsus hinnatõusu tõttu toetada vaesemaid majapidamisi kütte arvete maksmisel. 

"Me peame midagi ette võtma. Luban, et pakume olemasolevate vahenditega solidaarset tuge inimestele, keda see hinnatõus eriti mõjutab," ütles Lindner. 

Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia lubasid kiire hinnatõusu tõttu samuti vaesemaid majapidamisi toetada. 

Hinnatõus on Saksamaal tundlik teema. Riiki kummitab siiani 1920. ja 1940. aastate hüperinflatsioon. Paljud inimesed kaotasid siis kõik oma säästud. 

Majandusteadlased eeldavad, et järgmisel aastal hinnatõus Saksamaal leeveneb. 

"Pakkumise ja nõudluse vaheline tasakaalustamatus peaks 2022. aasta jooksul vähenema, eeldame, et inflatsioonimäär langeb järgmisel aasta alla kahe protsendi," ütles investeerimisfirma Union Investment peaökonomist Jörg Zeuner. 

Detsembri alguses purustas maagaasi hind Euroopas rekordeid. Aasta alguses hakkas gaasi hind ka jälle tõusma. Saksamaa tootmist segavad ka globaalsed tarnehäired. See tõstab tarbekaupade hinda. Riiki räsib ka tööjõupuudus, valitsus lubas seetõttu koalitsioonilepingus tõsta miinimumpalka 12 euroni tunnis. 

Saksamaa sulges eelmisel aastal Grohnde, Gundremmingeni ja Brokdorfi tuumajaamad. Selle tulemusena jääb riigis alles kolm tuumajaama, mis lülitatakse elektrivõrgust välja selle aasta lõpus.

Tuumajaamade seiskamine toimub keset Euroopa elektrikriisi. Saksamaal kasvab seetõttu sõltuvus fossiilsetest energiaallikatest.