"Olukorrast riigis": riik peaks energiakriisis oma inimestele appi tulema

Foto: Kairit Leibold/ERR

Ajakirjanikud Indrek Lepik ja Hindrek Riikoja arutlesid Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" kõrgete elektrihindade üle ja leidsid, et riik peaks energiakriisis oma inimestele appi tulema.

Riikoja meenutas, et 10-15 aastat tagasi kõlasid riigis üleskutsed eelistada elektrikütet ning seetõttu on elektrikütte kasutajaid Eestis üsna palju.

Ja nüüd kui neid inimesi tabavad tuhande-eurosed arved, on Riikoja sõnul valitsuse reaktsioon pehmelt öeldes küüniline.

Indrek Lepik ütles, et lühiajaliselt peaks valitsus toetust pakkuma. "Ma olen nõus, et lühiajaliselt tuleb selle teemaga tegeleda ka kompenseerimise mõttes sel lihtsal põhjusel, et see järsk tõus ei ole normaalne. Väga paljude asjade puhul saab öelda, et planeerige ette, selline kahe ja kolmekordne kasv on ebatavaline vähemasti tavatarbija jaoks," rääkis Lepik.

Küll aga ei nõustu Lepik erakonna Isamaa sõnumitega sellest, et elektribörs tuleb kinni panna ja hakata seda riiklikult reguleerima.

Lepiku sõnul tuleneb praegune olukord osalt ka sellest, et inimestele ei selgitatud piisavalt börsipakettidega kaasnevat vastutust. "Teatavasti börsil on see mõlemasuunaline liiklus. Ja nüüd on see pööranud teisele poole ja sealt ka need kõrged hinnad," sõnas Lepik.

"Ma arvan, et on väga palju inimesi ei olegi veel aru saanud, mis selles elektrimüügis muutunud on. Elektribörs on selline raskesti hoomatav asi," lisas ta.

Hindrek Riikoja märkis, et elektrihinna eest on vastutavad valitsused. "Väga suures tükis ta on ta ikkagi valitsuste süü. Ka Reformierakonnal on suur roll selles. Ka viimase 10-15 aasta jooksul on valdava osa olnud Reformierakond valitsuses. Väga pikka aega on ka mitmete võtmeministrite kohad Reformierakonna käes olnud ja me ei saa üle ega ümber sellest, et väga pikki aastaid ei ole Eestisse sisuliselt uusi elektritootmisvõimsusi rajatud," lausus Riikoja.

"Praeguste probleemide üks tuum on ju selles, et me ei suuda toota piisavalt palju elektrit ja neid tootmisvõimsusi ei ole juurde tulnud mitte sellepärast, et ei ole huvilisi olnud, vaid see protsess on veninud. Riik ei ole omalt poolt teinud midagi selle jaoks," lisas Riikoja.

Lepik tõi esile, et mitmetele taastuvenergia projektidele on ka kohalikul tasandil päris tugevalt vastu võideldud.

Riikoja sõnul on õigustatud küsimus, kas energeetika on valdkond, mis peaks alluma vabaturumajanduse reeglitele, kuna tegemist on elutähtsa teenusega.

Ta püstitas siia kõrvale veel järgmise küsimuse - mille või kelle jaoks eksisteerib riik?

"Kui me vaatame Kaja Kallase või Reformierakonna seisukohti, siis ei paista sealt küll kuskilt arusaamist, et riigi asi on toimida oma kodanike heaks ja tulla neile appi siis, kui nad raskustes on," ütles Riikoja.

Riikoja osutas ka valitsuse loodud toetusmehhanismile, mis tema hinnangul on oma keerukuse tõttu jabur. "Need inimesed, kes seal potentsiaalsed abi saaksid, on ainult kübemeke nendest, kes abi vajavad," lausus ta.

Saatejuhid kritiseerisid ka toetuste menetlemise süsteemi, mis menetleb taotlusi paberkandjal aga mitte elektrooniliselt.

"See on suutmatus ja tegelikult on see arusaamatus. Parlamendiliikmed ja valitsuse liikmed on piisavalt palju irdunud tavalisest elust. Nad ei saa aru, mis elu inimesed elavad, millised on inimeste kulutused ja sissetulekud," ütles Riikoja veel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: