"Haiglate olukord on Covid-haigete lisandumise osas viimasel ajal õnneks suhteliselt stabiilne. Aga me oleme ootusärevuses, sest on näha, et haiguse üldine foon kasvab väga kiiresti," rääkis Sule usutluses ERR-ile. "Selles mõttes on olukord ootusärev, sest ega me väga hästi keegi tea, mida tähendab omikroni tüve laialdane levik, kui ka vanemad inimesed hakkavad haigestuma," lisas ta.

Küsimusele, et kui Suurbritannias ja teistes riikides, kus omikroni tüvi on saanud valdavaks, jõuab haiglatesse varasemast vähem patsiente, siis, kas sama võib juhtuda ka Eestis, vastas Sule, et ära tuleks oodata haiguse levik eakamate hulgas.

"Jah, see trend on viimasel ajal olnud. Meil ka nakatumisnäidud lähevad üles, aga haiglaravi vajadus püsib stabiilsel tasemel ja vahepeal isegi natukene langes. Praegu ta on püsinud stabiilsel tasemel," rääkis Sule. "Aga ma veel kord rõhutan, et meil on suurem osa nakatunuid olnud suhteliselt noored inimesed. Aga kindlasti see haigus levib vanemate inimeste suunas ja reaalse haiglaravi vajaduse me näeme ära omikroni tüve puhul olukorras, kus vanemate inimeste nakatumise hulk kasvab. Siis näeme, mida see tähendab haiglaravile ja kuidas uus tüvi mõjutab nõrgema vastupanuvõimega inimesi."

Samas tunnistas Sule, et ravi mõttes ei ole vahet, kas inimesel on koroonaviiruse omikroni või mõni muu tüvi.

"Haiglaressursside juhtimises haigla tasemel seda vahet teha ei ole eriti oluline, sest kõige olulisem kriteerium, mille me peame selgeks saama, et oma võimeid prognoosida ja inimestele adekvaatset ravi tagada, on see, kui me näeme, milline võiks olla potentsiaalne protsent haigetest, kes vajavad haiglaravi," rääkis ta. "Sest haiglaravi me peame nagunii tagama inimestele, kes seda sümptomite tõttu vajavad ja mis tüve või mis konkreetse haiguse tõttu nad seda ravi vajavad, ei ole nii oluline," lisas ta.

"Mis veel on tegelikult väga oluline näitaja, mida me jooksvalt üle vabariigi ei monitoori sama kindlalt kui Covid-haigete seisu, on kõik teised nakkushaigused. Praegu on nakkushaiguste sesoon alanud ja neid haigeid, kes nakkushaiguste tõttu satuvad haiglaravile, on palju," märkis Sule.

Küsimusele, kuidas tagada see, et mõne teise haigusega haiglasse toodud inimesed ei nakatuks koroonaviirusega, tunnistas terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht, et nakatumise ärahoidmise teeb keeruliseks asjaolu, et koroonaviirust kandev inimene on kõige nakkavam kaks päeva enne sümptomite teket.

"See tähendab, et haiglates me väga palju täiendavaid meetmeid, et väljast sissetulevaid võimalikke nakkusi nulli viia, rakendada ei suuda. Selleks me peaksime rakendama väga drastilisi meetmeid, mis ei ole inimeste jaoks vastuvõetavad ja ka siis ei oleks see protsent kindlasti null. Aga loomulikult me püüame haiglate puhul praeguse kogemusega arvestada, rakendama ja karmistama veelgi haiglas liikumist ja püüame seda arvesse võtta oma töökorralduses," rääkis Sule.

Tema sõnul on omikroni tüve risk selles, et kuna haigus levib üle kogu Eesti, kõigi inimeste hulgas, siis see puudutab igal juhul ka haiglatöötajaid, patsiente ja nende lähedasi ning seetõttu risk kogu aeg ainult võimendub.

"Aus vastus on see, et me oleme sellises nakkavas olukorras juba harjunud töötama. Ja me tegeleme haiglates ka kolmanda vaktsiinidoosi tegemise ja selleks motiveerimisega. Sest praegu on üks asi, mis on kindel, et kui me tahame mingilgi moel seda lainet kontrolli all hoida, siis kõige parema kaitse tagab tõhustusdoos nii läbipõdenutel kui ka nendel inimestel, kes kaks vaktsiinidoosi on juba saanud. Nende inimeste hulgas tõsise haiguse risk on selgelt mitu korda madalam kui teistel," ütles Sule.