Prantsusmaa president Emmanuel Macron alustab Prantsusmaa eesistumise aega uljalt, öeldes, et alanud aasta peab saama Euroopa pöördepunktiks. Pöördunud Euroopa peab presidendi sõnul olema tugev maailmajõud, täiesti suverräänne, oma valikutes vaba ja oma saatuse isand.

Prantsusmaa on oma eesistumisajaks pannud paika kolm tähtsat eesmärki: miinimumpalga sisseviimine kogu Euroopa Liidus, digihiiglaste maksustamine ja süsinikumaksu kehtestamine Euroopasse imporditavatele toodetele.

Viimane on osa rohepöördest, mis riigi eelarveministri Olivier Dussopti sõnul tervikuna Prantsusmaale väga oluline.

"Rohepööre on Prantsusmaa jaoks prioriteet. See on Euroopa Liidu jaoks prioriteet ja me tahame loomulikult toetada ja jätkata seda tööd, mida on juba
Euroopa Komisjon alustanud. On väga palju tegeldud justnimelt keskkonnamaksudega. Osasid neist on väga raske ellu rakendada, teised jälle lähevad täiesti loomulikult. Igal juhul me jätkame seda tööd ja seda kindlasti
ka pärast meie kuuekuist eesistumise perioodi," ütles Dussopt "Välisilmale".

Macron tahab reformida ka Schengeni ala, et selle piire paremini kaitsta. Edasiste rändekriiside ärahoidmine on osa nii suveräänsemast kui ka humaansemast Euroopast, mida Macron Prantsusmaa eesistumise aja eesmärkidena maininud on.

Välisiministeeriumi Euroopa osakonna peadirektor Marika Linntam ütles, et Eesti toetab Prantsusmaa eesmärke välispiiride tugevdamisel.

"Näiteks sellesama esimese samba suveräänsuse all on Prantsusmaa tegelikult esimesena keskendunud just Euroopa välispiiride kaitsele ja see on eesmärk, mida kindlasti ka Eesti toetab. Oleme just näinud hübriidrünnakut, mille Valgevene korraldas Euroopa Lidu piiridel ning edasiseks on vaja leida meetmed, mida sellistes olukordades oleks võimalik rakendada ning kindlasti ka välispiiri tugevdamine selle väljaehitamise mõttes on oluline," ütles Linntam.

"Rändepaketiga, mis on samuti jätkuvalt Euroopa Liidu laual kindlasti Prantsusmaa ka tegeleb edasi," lisas Linntam.

Edasi tahetakse minna ka Eestile südamelähedaste digiteerimisprojektidega, kuid ka Euroopa Liidu iseseisva kaitsevõime arendamisega NATO kõrvale. Ida-Euroopale ei pruugi Prantsusmaa eesmärgid ahvatlevad tunduda, kuid Prantsusmaa esindajad on agaralt ringi sõitnud ning püüdnud ka väiksemaid ja uuemaid liikmesriike oma kava paremuses veenda. Prantsusmaa püüab vältida ka koroonakriisi ning parempopulistlike jõudude tegevuse tõttu Euroopa riikides taas pead tõstvat protektsionismi.

"Ainus vastus saab siin olla see, et me jälgime aluslepingutest kinni pidamist, EL-i sisesest solidaarsusest kinni pidamist ja jätkame EL-i lõimimise teel, mis iseenesest on ju süvenenud praeguses kriisikontekstis ja taastekavade rakendamisel," ütles Olivier Dussopt.

"Viimastel kuudel oleme me näinud, et osad piirid on suletud, lennuliiklus seiskus mingil hetkel ja see on näidanud väga selgelt, et protektsionism ei ole kindlasti lahendus. Protektsionism tähendab enesesse sulgumist, tähendab, et me ei saa kasutada mõningaid ressursse, mis on täiesti hädavajalikud meie majanduse arenguks," lisas Dussopt.

Siinjuures ei saa unustada, et pool aastat on suhteliselt lühike aeg ning vaevalt küll piisav kõigi nende ambitsioonikate eesmärkide elluviimiseks.