Venemaa ja Hiina vahel kestis aastaid Kesk-Aasia piirkonnas vaikiv tööjaotus. Moskva tagas julgeolekujärelevalve, Peking edendas piirkonna majandust, hindas The Wall Street Journal. 

Kasahstani hiljutised rahutused kinnitavad aga, et Moskva julgeoleku ülimuslikkus piirkonnas on endiselt vaieldamatu. Seda hoolimata Hiina kasvavast sõjalisest võimsusest. Peking proovib samuti Kesk-Aasias laiendada oma kohalolekut. 

Venemaa saatis sõdurid Kasahstani mõne tunniga. Hiina pakkus Kasahstanile julgeolekuabi mitu päeva hiljem. Selleks ajaks oli Kasahstani president Kasõm-Žokart Tokajev juba oma positsiooni kindlustanud. 

Hiina on viimase kümnendi jooksul investeerinud  Kasahstani majandusse miljardeid dollareid. Enamus investeeringutest on läinud nafta ja gaasisektorisse. Kasahstan on kompartei ülemaailmsete ambitsioonide jaoks ülioluline riik. Seal kuulutas 2013. aastal Hiina president Xi Jinping välja Uue Siiditee projekti. 

Tokajevil on Hiinaga ka isiklik side. Ta alustas oma karjääri NSVL-i diplomaadina Pekingis. Tokajev räägib ka mandariini keelt. 

Siiski puudub Hiinal praegu sõjaline võimekus, et kaitsta oma Kesk-Aasia piirkondlikke liitlasi. 

"Hiinal puuduvad sellised tööriistad, mis Venemaal on. Need on näiteks õhudessantväelased, kes räägivad keelt, millest kohalikud aru saavad. Need Vene langevarjurid kaitsevad Hiina enda majandushuve. Nad kaitsevad ilmalikku, pragmaatilist ja sõbralikku režiimi, mida juhib hiina keelt valdav president," ütles Carnegie Moskva Keskuse teadur Aleksandr Gabujev

"Vene vägede kohalolek toob aga Pekingi jaoks uued ohud. See võib lõppeda sellega, et Hiina hakkab lähiaastatel Venemaaga konkureerima piirkondlikes julgeolekuküsimustes," ütles mõttekoja Heritage Foundation Hiina ekspert Dean Cheng. 

Pekingi julgeolekuabi Kasahstanile piirdub tõenäoliselt jälgimise tehnoloogiaga, nagu näotuvastussüsteemid. See võimaldaks tulevasi proteste juba eos summutada. 

Hiina on viimaste aastate jooksul paigutanud oma relvastatud politseijõud Tadžikistani. Samuti suurendatakse relvatarneid Kesk-Aasia riikidele. Venemaal on siiski Tadžikistanis palju suurem sõjaline kohalolek. Moskva väed on ka Kõrgõzstanis. 

Kõik Kesk-Aasia riigid suhtuvad koloniaalpärandi pärast Venemaasse ettevaatlikult. Siiski suhtutakse Hiinasse veel suurema umbusuga. Kesk-Aasia riigid ei julge Pekingit ametlikult kritiseerida etniliste moslemi vähemuste represseerimise eest. Siiski on Kesk-Aasia avalik arvamus Hiina suhtes teravalt kriitiline, vahendas The Wall Street Journal. 

"Hiina kuvand on Kasahstanis vastuoluline. Üldine suhtumine Venemaasse muutub üha positiivsemaks. Inimesed teavad, mida sealt oodata. Hiina suhtes on elanikel aga palju suuremad hirm," ütles konsultatsioonifirma Aperio Intelligence analüütik Georg Vološin.