Saates arutlesid Paide muusika- ja teatrimaja direktor Martha-Beryl Grauberg, Eesti Naisliidu auesinaine Siiri Oviir, Tartu abilinnapea Gea Kangilaski (SDE), Viimsi vallavolikogu esimees ja õpetaja Lauri Hussar (Eesti 200).

Saatekülalised leidsid, et lapse saamine on sügavalt isiklik otsus. Et inimesed saaksid end seda otsust tehes turvaliselt tunda, peab riik looma selleks ka tingimused, ütles Grauberg.

Ta märkis, et kuigi vanemahüvitise süsteem oli lapse saamise juures väga julgustav, ei olnud see põhjus, miks last saada.

"Lapse saamise otsus ei tulnud vanemahüvitise tõttu. Küll aga sõltub see sellest, kus sa oma eluga parasjagu oled, mis suhted on kaaslasega. Kuigi vanemahüvitise süsteem on kindlasti väga julgustav ja väga suur asi, et see olemas on, mind ta kindlasti toetas last saades."

Lauri Hussar rääkis, et tema hinnangul on laste saamine ühiskondliku meeleolu küsimus.

"Kui laiendame seda teemat, kuidas see laiemas ühiskondlikus pildis paistab, siis julgen öelda, et iibe ja laste saamise küsimus on laiemalt ühiskondlik, kultuurilise meeleolu küsimus. Kui see meeleolu on hea, siis näeme kasvavaid iibenumbreid, näeme kasvu. Kui on näha, et ühiskonnas on probleemid suured, ebakindlus, on pigem järglaste mittesaamist soodustav meeleolu, siis iibenumbrid langevad. Kõik laste saamisega seotud teemad on moel või teisel seotud sellega, millised on ühiskonnas olevad meeleolud ja ootused," selgitas ta.

Hussar lisas, et viimaste uuringute järgi Eesti naiste ja meeste ootus on saada rohkem kui kaks last, kuid küsimus on selles, kuidas viia need pered sellisesse seisu, et neil sünnikski üle kahe lapse.

Kangilaski sõnul ei peaks naistele sünnitamiseks survet avaldama. Tema hinnangul oleks vaja neid inspireerida selleks. "Turvalist keskkonda luua laste saamiseks ja kasvatamiseks, seda võiks ühiskond ju teha küll," sõnas ta.

Kangilaski lisas, et inimeste ootust sada kaks-kolm last ei tohiks pärssida, kuid ühiskond seda tema hinnangul teeb. "Ma arvan, et sellest peaks rääkima, miks meie pered ei saa oma ootusi, lootusi realiseerida."

Oviiri sõnul peaks ühiskonnas väärtushinnanguid positiivses suunas viima sünniks ka rohkem lapsi. "Siin on positiivseid meetmeid, mida ette võtta ja nii, et ta ei mõjuks sunnina - luua turvaline keskkond perele," ütles ta.

Hussar rääkis, et kuna valdavalt langetab lapsesaamise otsuse naine, siis tuleks vaadata, kas naine julgeb seda otsust teha. "Kas on ta ümber piisavalt turvaline keskkond. Paljud naised kaaluvad lapse saamise otsusel, kas nad suudavad ise last üles kasvatada. Kuidas luua piisavalt turvaline keskkond ka kõigi ohtudega seoses, et see naine julgeks lapse saamise otsust langetada. See on väga oluline," selgitas ta.

Kangilaski lisas, et ühiskonnas on tehtud teemaks pigem lapsed ja nendest saadav kasu, aga vähe räägitakse sellest, mida pered lapse tõttu kaotavad.

"Siin ka oma kaotused või lõivud, mida makstakse. Kui ühiskond väärtustab pigem palgatööd, väärtustab kõrge palga teenimist, hästi hakkama saamist ja egoismi, samal ajal ei väärtusta kodust tööd, ei arvuta isegi kokku, kui palju kodus tööd tehakse, kui paljud naised ennast kodutööle ohverdavad, siis ilmselge on see, et kuni ühiskond suundub sinna, et väärtustame palgatööd ja kui palgad kasvavad kogu aeg ja kui see lõhe palkade vahel, kus inimene jääb koju pikale vanemahüvitisele, ta karjääris oluliselt kaotab, kui ta saab ühe, teise, kolmanda lapse. Naastes tööturule ta teab, et ta on kaotanud võimaluse kunagi saada sama suurt palka, kui teised, kes läksid eest ära. Ta saab ka tulevikus ka vähem pensionit ja ta mees ka sureb suure tõenäosusega varem ära. See on miski, mida inimene arvestab," arutles Kangilaski.

"Mõnes mõttes ma arvan, et peaksime rääkima poliitilistest vahenditest, kuidas toetada perede hakkamasaamist päriselt. See pole ainult vanemahüvitis," lisas ta.

Vanemahüvitise süsteemist rääkides leidis Hussar, et see on praegu jäik ning selle perioodi tuleks oluliselt pikendada ning tuleks soodustada seda, et mehed kasutaksid isapuhkust. "Tuleks pikendada perioodi ja jaotada seda vanemate vahel."

Grauberg märkis, et vanemahüvitise süsteem on muutunud ajas paindlikumaks ning praegu on ka rohkem soositud see, et lapsevanem saab vanemahüvitise ajal teatud määral töötada.

Oviir ja Kangilaski leidsid, et kohalikud omavalitsused võiksid rohkem tegeleda lastehoiu võimaluste pakkumisega, eriti väiksematele lastele.

Oviir: perepoliitika tuleb seostada teiste poliitikatega

Eestis sünnib rohkem lapsi jõukamates piirkondades. Siiri Oviir ütles saates, et selle lahendamine on regionaalpoliitiline küsimus.

"Me pole oma perepoliitikat seostanud teiste poliitikatega. Haridusega, kõik lasteaiad ja lastesõime küsimused, ka regionaalpoliitikaga," ütles ta.

Hussar tõstatas küsimuse, kas Eesti rahva kestmine ja iive ei peaks olema riigil selge poliitiline prioriteet.

Kangilaski hinnangul ei ole tarvis kõrget iivet nõuda. "Kui me seame poliitika keskseks eesmärgiks inimese ja inimese heaolu, siis see inimene mõtlebki juba 16-aastaselt, et ta tahaks tulevikus end teostada ja saada kaks-kolm last," kommenteeris ta.