Kui kolme-nelja nädala vältel oli haiglate koormus üsna sarnane, siis viimastel päevadel on olukord kiiresti süvenenud, ütles Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov.

"Meie haiglas on esmaspäeva hommiku seisuga vaba ainult 15 voodikohta ja väga kiiresti on kasvanud voodihõive. Üleüldised numbrid, rohkem kui 300 patsienti haiglaravil, selliseid numbreid meie neljanda laine käigus ei ole veel näinud," ütles Popov.

Popovi sõnul ollakse valmis haiglaravi võimekust tõstma ja sellega alustatakse naistekliinikus juba teisipäeval. Teisalt ei saa parata, et üha rohkem haigestub personal. 

"Ma tean, et nakatumine meedikute seas kasvab nii meie kui ka teistes haiglates ja kahjuks omikron pakub siin väga palju võimalusi. See on väga nakkav ja levik on kõrge ja peame kahjuks olema valmis selleks, et mõnikord on päris keeruline leida inimesi valvesse," ütles Popov.

Esmaspäevane 309 koroonaviirusega nakatunud patsienti haiglas ei jää lähinädalate suurimaks arvuks.

"Prognoos on selline, et paratamatult haigestumine kasvab, sest kui vaatame R-näitajat, mis hetkel on 1,4, see kahjuks ei võimalda meil loota, et haigestumine hakkab langema, see kindlasti kasvab ka edaspidi," lausus terviseameti nakkushaiguste osakonna nõunik irina Dontšenko.

Terviseamet ei toeta piirangute leevendamist ega ka karmistamist. Kiirtestimise tagasitoomine üritusele pääsemiseks ei kaitseks nakkushaiguste eksperdi Martin Kadai sõnul antikehadeta inimest haiguse raske põdemise eest.

"Igasuguse immuunsuseta inimene, kes teadaolevalt ei ole haigust läbi põdenud ja ei ole ka vaktsineerinud, kui ta teeb selle testi, siis test vähendab riski, et ta ise on teistele nakkuslik, aga see test ei kaitse kuidagi teda ennast nakkuse saamise eest ja võib-olla ka järgneva raske haiguse eest," lausus Kadai.

Ainsa lahendusena omikroni vastu näevad eksperdid vaktsineerimist ja tõhustusdoosi.