Terviseamet toetab sümptomiteta inimeste testimise lõpetamist

Koroona testimine
Koroona testimine Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Terviseamet ei pea enam mõistlikuks sümptomiteta inimeste testimist. Lähikontaktsed õpilased ei pea enam minema PCR-teste tegema, vaid võivad piirduda uue kiirtestiga.

Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma ütles, et suure nakatumise ja haigestumise tõttu on koormus testimiskeskustele suurenenud. Ühe lahendusena on otsustatud, et lähikontaktsed õpilased ei pea minema enam PCR-teste tegema.

Samuti ei pea terviseamet enam suures plaanis mõistlikuks nende inimeste testimist, kellel puuduvad haigustunnused.

"Pikas perspektiivis terviseamet seda tõesti toetab, et testime pigem sümptomipõhiselt ja tuvastame nakkusohtlikke inimesi selle asemel, et asümptomaatilisi viirusekandjaid tuvastada," ütles Härma.

Samas täpsustas ta, et teatud olukordades on see ikkagi põhjendatud, eriti tervishoiu valdkonnas: "On olukordi, kus me lihtsalt peame testima selleks, et veenduda, et nakkust ei antaks edasi haavatavatele riskirühmadele."

Omikron kasvatab haigestunute hulka, aga haiglasse satutakse ikka deltaga

Härma rääkis, et sel nädalal on kasvanud haigestumine peamiselt koolides ja lasteasutustes, mis tingib koormuse suurenemise nii testimiskeskustele kui ka perearstidele.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik kinnitas, et koolide puhul on juba haridus- ja teadusministeeriumiga kokku lepitud, et pärast õpilase kokkupuudet viirusega nakatunuga tuleb jääda koju ja viiendal päeval teha uus kiirtest. "Kui see on negatiivne, võib õpilane taas kooli naasta, kui mitte, siis tuleb minna tegema PCR-testi."

Härma sõnul on haiglaravi vaates Eestis jõutud kõrgele riskitasemele. Peamiselt vajavad aga haiglaravi vaktsineerimata vanemaealised inimesed, kes on nakatunud delta tüvega.

Seetõttu on terviseamet otsustanud edaspidi esmalt kontakteeruda delta tüvega nakatunutega.

Härma sõnul on endiselt keeruline öelda, kas ja kuivõrd haiglaravi vajadus hakkab kasvama. Optimistlikuma stsenaariumi kohaselt jõuab haiglaravi vajadus kriitilisema tasemeni alles märtsi alguseks. Samas tõi ta näite, et ehkki rohkem nakatuvad omikroni tüvega nooremad inimesed, siis Taani puhul on olemas näide, et ka omikroni tüvi põhjustab haiglaravi vajaduse kasvu.

Veebruari lõpuks aegub vaktsineerimistõend 75 000 inimesel

1. veebruarist lüheneb Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides esmase vaktsineerimiskuuri tõendite kehtivus ühelt aastalt üheksale kuule. Tõhustusdoosi tõendi kehtivus on endiselt üks aasta.

Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni valdkonna nõunik Aurora Ursula Joala ütles, et veebruari alguses muutub kogu Euroopa Liidus korraga vaktsineerimistõendi süsteem. Seetõttu tuleb inimestel, kes on tõhustusdoosi saanud teise doosina, teha endale patsiendiportaalis uus tõend.

See kehtib inimestele, kes on saanud esimese doosi Jansseni vaktsiini ning juba teine doos on tõhustusdoos ning neile, kes on viiruse läbi põdenud ja vaktsineeritud ühe doosiga.

Joala sõnul kaotab veebruari alguses kehtivuse 19 600 inimese vaktsineerimistõend ning kuu lõpuks juba 75 000 inimese oma. Tõendi pikendamiseks tuleb teha tõhustusdoos.

Toimetaja: Karel Vähi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: