Haridusministeerium pakub lisaraha väikeste gümnaasiumide sulgemiseks
Haridus- ja teadusministeerium pakub omavalitsustele lisaraha selleks, et lõpetada gümnaasiumihariduse andmine koolides, mille gümnaasiumiastmes on alla 100 õpilase. Järva vald tahab kindlasti toetust küsida, kuid vajab riigi tuge ka koolimajade põhikooli tarbeks ümber ehitamiseks.
Järva valla kolme kooli gümnaasiumiastmes õpib kokku 102 noort, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Aravete keskkooli 10. klass jäi sügisel avamata, 11. on neli ja lõpuklassis 11 õpilast. Direktor Annika Orula tunnistab, et nii väikeses gümnaasiumis on õppetööd korraldada üsna keeruline.
"Võib-olla on keeruline leida piisaval hulgal valikaineid, et iga õpilane saaks endale sobivat valida. Kuna meil sellel aastal 10. klassi õpilasi ei tulnud, siis ongi meil õpilaste hulgas ka teatav segadus, ja vanemate hulgas, kas nüüd järgmisel aastal 10. avatakse või mitte," rääkis Orula.
Kõik varasemad arutelud Koeru ja Aravete keskkool ning Järva-Jaani gümnaasium reorganiseerida on vallavolikogu istungil sumbunud.
Endine vallavanem, volikogu opositsioonijuht Arto Saar ütleb nüüd otse, et Järva vald peaks gümnaasiumidest üldse loobuma ja saatma oma noored Paide riigigümnaasiumisse.
"Sel kevadel me peaksime selle otsuse ikka ära tegema, et gümnaasiumivõrku Järva vallas koomale tõmbama, tugevdama põhikoole, tegema hooned korda ja suunama energia ikkagi riigigümnaasiumi kättesaadavuse suurendamisele," selgitas ta.
Et riik motiveerib omavalitsusi koolivõrku koomale tõmbama, on Järva vallavanema Toomas Tammiku meelest õige samm, kuid seejuures tuleks rohkem arvestada kohalikke olusid.
"See 1000 eurot on kindlasti suur summa õpilase kohta, mida riik pakub. Samas, kui me vaatame näiteks Järva-Jaanit, kus õpib umbes 40-50 õpilast keskkooli osas, siis see tähendab 50 000 eurot, aga reaalne vajadus on meil näiteks Järva-Jaani kooli korrastamiseks umbes kolm miljonit. See on mõttekoht, et kui motiveeriv see siis tegelikult omavalitsustele on," rääkis Tammik.
"Selle toetuse eesmärk ongi just nendes piirkondades, kus on juba riigigümnaasium olemas, innustada kohalikke omavalitsusi analüüsima, kas nende enda peetavad gümnaasiumid on jätkusuutlikud," ütles haridusminister Liina Kersna.
Toetusmeetme kogumaht on 600 000 eurot ja sooviavaldus tuleb ministeeriumile saata 30. aprilliks.
Toimetaja: Merili Nael