Koalitsiooni heakskiidu saanud toetused maksavad kokku 250 miljonit eurot ning need peaks oluliselt vähendama nii eratarbijate kui ka ettevõtete arveid.

Koalitsiooni värskeim idee on hüvitada pool investeeringuhinnast neile majapidamistele, kes vahetavad fossiilkütust kasutavad seadmed loodussõbralikuma küttevõimaluse vastu.

Kui viimase kahe kuu eest küsiti Lätis poole võrra madalamat võrgutasu ja taastuvenergiaga seotud kohustuslik elektriostu tasu oli ligi 60 protsenti väiksem, siis nüüd plaanib valitsus viia neljaks kuuks mõlemad tasud kõigile tarbijaile nulli.

Kui seni said 20-eurost kuutoetust vaid vaktsineeritud seeniorid, siis nüüd plaanitakse kõigile vanemaile kui 60-aastastele veel teist 20 euro suurust toetust ja see ei sõltu vaktsineeritusest. Iga lapse kohta makstakse kuus 50 eurot lisaks, laieneb eluasemetoetuse saajate hulk.

Nagu koroonatoetuste puhul, nii on ka elektrihinna tõusu kompensatsiooni puhul Lätis täpselt läbi mõeldud, keda, kuidas ja millise meetme kaudu toetada.

Pikalt on väideldud käibemaksu alandamise üle viiele protsendile, kuid see pole koalitsioonipartnerite toetust leidnud. Ka ettevõtjad seda eriti ei toeta, sest neile see suurt võitu ei anna.

"Olen esitanud koalitsioonile lahenduste paketi, mille välja töötamisel on arvestatud praegust olukorda, tarbijaile esitatavaid ekstreemseid arveid ja teiste riikide kogemusi. Meie ettepanek on hüvitada hinnatõus nii elektri-, gaasi- kui ka soojusenergia tarbijaile," ütles Läti majandusminister Janis Vitenbergs.

Läti on püüdnud bürokraatiat vältida ja eesmärk on see, et tarbijateni juba jõuakski väiksemad arved. Nii plaanitakse võrguettevõtete kaudu ligi 80 000 majapidamisele kompenseerida kõrgemat kaugküttehinda kui 68 eurot/MWh ja rohkem kui 50 000 perele kütteks kasutatava gaasi hinda, mis on kõrgem kui 34 eurot/MWh.

Läti valitsus peab arvestama ka sellega, et riigi eelarvedefitsiit on juba praegu Euroopa riikidest üks suuremaid.

"Peame kogu riigis hakkama teisiti mõtlema energiatarbimise peale ja sellele, millist energiat vajame. Pikemas vaates peab meie ühiskond hakkama kasutama teisi energiaallikaid," sõnas peaminister Krišjanis Karinš.

Läti ostab samuti elektrit börsilt, kuid hind on riigis aeg-ajalt kõrgem kui Eestis. Samas detsembri külmade ilmade ning ülikalli elektri ajal oli Läti ise pigem elektri eksportija kui sisseostja.