Maailmapank: Liibanoni majanduskrahhi orkestreeris eliit
Maailmapanga hinnangul oli Liibanoni finantskrahh kõige rängem, mis maailmas üht riiki tabanud 19. sajandi keskpaigast alates. Majanduslik depressioon oli orkestreeritud riigi eliidi poolt, ütles pank oma raportis.
Majanduses toimuv ähvardab Liibanoni pikaaegset stabiilsust ja ühsikondliku rahu, seisab avaldusega kaasapandud pressiteates.
Liibanoni allakäik algas 2019. aastal. Selle põhjusteks oli valitsuse kehvasti hallatud kulutused, mis kasvatasid riigivõlga; poliitiline patiseis rivaalitsevate poliitiliste jõudude vahel ning väliskreeditorite soovimatus päästa riiki enne reformide toimumist, vahendas uudisteagentuur Reuters raportit.
Maailmapanga hinnangul oli Liibanoni finantskrahh kõige rängem, mis maailmas üht riiki tabanud 19. sajandi keskpaigast alates.
Liibanoni valitsuse sissetulekud vähenesid peaaegu poole võrra 2021. aastal. SKP langus oli esialgseil hinnangul 10,5 protsenti, teatas Maailmapank, mille andmeil jõudis riigivõlg 183 protsendini SKP-st. Suurem võlasuhe on vaid Jaapanil, Sudaanil ja Kreekal.
Liibanoni nael on kaotanud oma väärtusest 90 protsenti.
2019. aastal puhkenud majanduskriisi võimendas ühiskondlik pahameel valitsuse ja poliitikute tegevusetus pärast.
Pingelises õhkkonnas toimus 2020. aasta augustis Beiruti sadamas plahvatus, milles lendas õhku kuus aastat laos seisnud ammooniumnitraat. Plahvatuses hukkus üle 200 inimese.
Toimetaja: Tarmo Maiberg