Jaanuaris tehtud seireuuringus testiti 2352 inimest, kellest kolm protsenti said positiivse testitulemuse. Nendest kaks kolmandikku olid endiselt nakkusohtlikud. Seda on pea neli korda enam kui detsembris. Ülejäänud kolmandik, kes said positiivse proovivastuse, olid haiguse äsja läbi põdenud ega olnud enam nakkusohtlikud.

Tartu Ülikooli peremeditsiini professor ja seireuuringu juht Ruth Kalda tõi välja, et enim on nakatunuid noorte, 18–39-aastaste hulgas, Neist on haigestunud hinnanguliselt iga 23. inimene. Üle 65-aastaste hulgas on nakatunuid poole vähem.

Seekordse uuringu käigus ilmnes, et haigustunnusteta nakatunute osakaal on suurem kui kunagi varem pandeemia jooksul. See loob Kalda sõnul soodsad tingimused viiruse jätkuvaks levikuks, sest nakkust kantakse edasi enese teadmata.

"Viiruse leviku pidurdamiseks on kindlaim viis vaktsiini tõhustusdoos," ütles Kalda. "Näeme seekordsetest tulemustest, et nakatutakse korduvalt ja ka pärast lõpetatud vaktsineerimiskuuri. Kui kahe doosiga vaktsineeritud täisealiste seas on nakatunud hinnanguliselt iga kaheksateistkümnes, siis tõhustusdoosi saanute hulgas iga neljakümnes. Tõhustusdoos vähendab nakkusohtu enam kui kaks korda."

Hoolimata viiruse hoogsast levikust on antikehadega inimeste osakaal suurenenud viimase kuu jooksul vaid protsendi võrra.

Kalda näeb siin põhjusena, et viimasel ajal on tehtud küll rohkelt kolmandaid vaktsiinisüste, kuid esmakordsete vaktsineerimiste arv on jäänud üsna tagasihoidlikuks.

"Tõsiasi, et vanemaealiste vanuserühma hõlmatus antikehadega on siiski 90 protsendi juures ning nende hulgas on ka nakatumine kõige väiksem, lubab loota, et ehk õnnestub haiglate ülekoormuse riski leevendada," ütles ta.

Kui detsembris oli nakatunuga lähikontaktne hinnanguliselt igal 17. täisealine, siis jaanuaris igal 13. Seejuures ei muuda endiselt üle kahe kolmandiku lähikontaktsetest kokkupuute järel oma käitumises midagi.