Korteriühistute suured energiaarved hüvitab riik mahupiiranguta
Valitsus otsustas kabinetiistungil, et jaanuaris ei võeta korteriühistutele laekuvate elektri- ja gaasiarvete puhul arvesse tarbimismahu ülempiiri.
Kui eratarbija jaoks maksab riik hüvitist elektri puhul kuni 650 kilovatt-tunnise tarbimise ja gaasi puhul kuni 2,75 megavatt-tunni tarbimise ulatuses, siis korteriühistutele neid piiranguid ei rakendata. Seejuures ei ole oluline, kas ühistusse kuulub kümme või sada korterit.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik Kadri Laube kinnitas, et jaanuaris korteriühistute puhul tarbimise ülempiiri ei vaadata ning sõltumata korteriühistu suurusest makstakse kinni kogu kulu, mis ületab kuu keskmist hinda elektri vaates 12 senti/kWh ja gaasi puhul 6,5 senti/kWh kohta.
Laube lisas, et tarbimismahtusid praeguse seisuga iga korteri puhul eraldi ei vaadata, kuna see tooks kiirele meetmele lisaks eraldi suure halduskoormuse.
Selline otsus on langetatud, kuna keskmine korter tarbib ühes kuus umbes 200 kWh elektrienergiat ning pole põhjust kahtlustada hoomamatuid kulusid.
Laube möönis, et see võib ka tõepoolest tingida olukorra, kus ühistute tohutu energiatarbimise maksab erinevalt eramajadest kinni riik, kuid selle vältimiseks tehakse veebruaris ühistutele laekunud arvete põhjal analüüs ning vajadusel korrigeeritakse aluseks olevaid andmeid.
Eesti suurima gaasivõrguettevõtte Gaasivõrk klientide hulgas on 32 000 eratarbijat ja üle 3000 korteriühistu ning haldusettevõtte. Gaasivõrgu teatel oleks piirmääraga keeruline toime tulla, kuna reaalset korterite arvu ühistus ettevõttele teada pole.
"Meil ei ole olnud kohustus seda infot koguda ja ja tõesti, me ei oska öelda, palju korteriühistute taga võib olla reaalselt kodutarbijaid. Sellise info omamine võiks ja peaks olema korteriühistutel endil. Kuna ei ole täpselt teada korteriühistute taga olevat korterite arvu, siis selle piirmäära kaotamine on üks võimalus, kuidas kiirelt seda toetusmeedet tegelikult rakendada," rääkis Gaasivõrgu juhatuse esimees Triinu Tamm.
Tamm lisas, alla selle piirmäära jäävad vaid nii-öelda gaasipliidi kasutajad. Valitsus otsustaski korteriühistutele vähemalt jaanuari kuu eest need piirmäärad kaotada.
"Otsustasime, nii et seda piiri sinna ette ei tule, ehk et teha see arvestus võimalikult kiireks, võimalikult mugavaks, võimalikult lihtsaks. Kui ühistu loomulikult täpselt nii nagu ka praegu jagab arvet kõikide ühistu ühistu liikmete kõikide tarbijate vahel täpselt samamoodi ka praegu," rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Korteriühistu juhi Anvar Kima sõnul on ühistujuhidele selge, kuidas jagada ühistu liikmetele omavalitsuse poolt maksvat toetust. Kuid kõikidele kodutarbijatele mõeldud elektri- ja gaasiarvete hüvitamise osas veel selgust pole.
"Mis puudutab esimest vooru, siis enam-vähem hakkame nüüd aru saama, kuidas see asi käib ja mis puudutab neid viimaseid otsuseid, siis ei ole siin veel praegu konkreetset informatsiooni, mis moodi see asi võiks toimuma hakata," sõnas Kima, lisades, et ühistud oodavad selleks riigilt selget juhist.
Valitsus kiitis esmaspäeval täiendavad toetusmeetemed heaks ning sellele järgneb otsus raha eraldamiseks ja ka vastav meetmete määrus.
Toimetaja: Karel Vähi, Toomas Pott