"Oleme võimaldanud arutelu ja istuda maha nendega, kellel on praegu Afganistanis de facto valitsev võim. See ei ole tunnustusakt ega äratundmishetk," rõhutas Store.

"See on minu arvates meede, mis võimaldab Afganistanis võimukandjaid vastutusele võtta ja selgetest vajadustest teada anda. Ma tean, et see on paljude jaoks väljakutse näha Talibani vastuvõtmist Oslos. Kuid alternatiiv on jätta Afganistani miljon last nälga, pool elanikkonnast vajab humanitaarabi, 90 protsenti majandusest on rivist väljas. Siin pole valikut. Nii et me peame tegelema maailmaga sellisena, nagu see on. Ja sellepärast on Talibaniga rääkimine ja nende vastutusele võtmine õige asi. See pole tunnustamine vaid selge foorum sõnumite edastamiseks," rääkis Store pressikonverentsil.

Norra pealinna Oslo kohal lumistes mägedes asuvas hotellis toimusid arutelud kinniste uste taga.

Lääne diplomaatide, abiorganisatsioonide ja Talibani kõneluste viimasel päeval olid päevakorras raskused humanitaarabi toimetamisel Afganistani, kus seda vajab vähjmalt pool elanikkonnast.

Norra juhatab kolmapäeval New Yorgis toimuvat ÜRO Julgeolekunõukogu Afganistani-teemalist kohtumist.

Abiorganisatsioonide ja rahvusvaheliste agentuuride hinnangul kannatab umbes 23 miljonit inimest ehk enam kui pool riigist tõsist nälga ja ligi üheksa miljonit on nälja äärel. Inimesed on toidu ostmiseks oma vara müünud, sooja saamiseks mööblit põletanud ja isegi oma lapsi müünud.

"Töötasin õpetajana, kuid nüüd mul pole mingit sissetulekut. Näen iga päev vaeva ots-otsaga kokkutulemiseks ja laste toitmiseks," ütles Khan.

Helmandist lahkunud Amir on üks 600 000 põgenikust, kes kerjab Kabuli tänaval koos perega. "Meil pole puid ega toitu. Minu lastel ja mul pole korralikke riideid. Otsin tööd, aga tihti lähen tühjade kätega koju," rääkis Amir.

Olukorda raskendab veelgi majanduskriis ning maapiirkondades on viimase 30 aasta rängim põud, mis tähendab toiduhinna tõusu.

Talibani välisminister Amir Khan Muttaqi ütles, et kõnelused kulgesid hästi. Taliban nõuab USA ja teiste lääneriikide külmutatud kümne miljardi dollari vabastamist, kuid selles pole seni kokkulepet. ÜRO on suutnud tagada likviidsuse ja lubanud Talibani administratsioonil maksta impordi, sealhulgas elektri eest.

"Praegu on probleem nr 1 see, et lääne sanktsioonid tekitavad likviidsuskriisi, mis tähendab, et me ei saa riiki abiraha saata," ütles Norra Pagulasnõukogu peasekretär Jan Egeland.