Ühel 2021. aasta päikesepaistelisel maikuupäeval sättis Tatjana Zimonina end poodi minema. Ta kavatses minna jala, ent uksest välja astudes märkas eemalt lähenevat linnaliinibussi ja otsustas selle kasuks. Ajutine bussipeatus oli tema majast vaid paari sammu kaugusel.

"Istusin pingile. Istudes panin tähele, et eemal seisab pruuni värvi auto. Siis nägin, et buss tuleb. Tõusin püsti ja läksin mööda kõnniteed bussipeatusse. Võtsin sõidupileti välja, jäin bussi ootama ja sain sel hetkel tugeva löögi selga. Väga tugeva löögi," meenutab Tatjana Zimonina õnnetut päeva.

Naisele sõitis otsa furgoonauto Renault Trafic, mis liikus mööda kõnniteed tagurpidi. Loomulikult kutsus autojuht sündmuskohale nii politsei kui kiirabi. Õnnetus juhtus päeval, peatuses oli kaheksa kuni kümme inimest. Esmapilgul näis, et liiklusõnnetuse põhjuseid pole raske kindlaks teha, kuid sellest hoolimata muutus asi kannatanule tõeliseks õudusunenäoks.

Zimonina sõnul ta ei kuulnud, et tagurdav auto oleks signaali andnud. Autojuht oleks pidanud tahavaatepeeglist bussipeatuses seisvaid inimesi nägema. Naine oletab, et ta võis rääkida telefoniga, mis juhtis tema tähelepanu kõrvale.

"Ta tegeles muude asjadega, rääkis telefoniga. Lööki kuuldes hüppas ta autost välja ja hüüdis "Kuhu sa lähed!" Ta isegi ei teadnud, et siin on peatus," räägib kannatanu.

Kiirabi viis kannatanu Narva haiglasse, kus tehti röntgenipilt. Selgus, et õlavarreluu on kahest kohast katki. Naine viidi samal päeval Ida-Viru regionaalhaiglasse, kus tema õlga opereeriti kolm tundi. Järgnes mitu kuud taastusravi. Zimoninal on siiani valud, tema vasak käsi on praktiliselt liikumatu. "Piinlen siiani. 13. maist on möödas seitse kuud. Võtan siiani paratsetamooli kodeiiniga," kurdab Zimonina ja lisab, et ootab uut operatsiooni.

Politsei uurib liiklusõnnetust kui väärtegu, mis tähendab, et Tatjana Zimonina ei ole asjas osapool. Sellest tulenevalt ei anta talle juurdluse käigu kohta teavet ning ta ei saa autojuhi vastu hagi esitada. Just seepärast pöördus ta advokaadi poole ja üritab saavutada väärteoasja ümbernimetamist kriminaalasjaks.

"Meie meelest on see kriminaalasi, sest Tatjana Zimoninale tekitati raske tervisekahjustus. Karistusseadustiku paragrahv 422 ütleb, et sel juhul tuleb algatada kriminaalasi, kuid seda pole seni kahjuks tehtud," ütleb advokaat Ilja Zujev.

Advokaadi sõnul on Narva politseil välja kujunenud väär praktika seaduse tõlgendamisel. Seda näitavat ka Tatjana Zimonina juhtum, mille puhul liiklusõnnetuse tõlgendamisel ei lähtutud kannatanu huvidest. Siiski ei suutnud advokaat Narva politsei aadressil väljaöeldud süüdistusi faktidega kinnitada.

Kuid politsei- ja piirivalveameti andmetel peab tõesti paika, et Ida politseiprefektuuris ja sealhulgas Narvas käsitletakse liiklusõnnetusi kriminaalasjadena harvemini kui teistes prefektuurides.

Ida prefektuuris toimus möödunud aastal 216 kannatanutega liiklusõnnetust. Neist 53 protsenti käsitleti väärteomenetluse ja kuut protsenti kriminaalmenetluse raames. Mõnedes asjades politsei uurimist ei algatanud, sest teda ei kutsutud sündmuskohale. Narvas toimus 38 kannatanutega avariid, mille kohta politsei algatas 24 väärteo- ja kaks kriminaalmenetlust.

Võrduseks: Põhja prefektuuris toimus 852 kannatanutega liiklusõnnetust, millest 72 protsenti kvalifitseeriti väärtegudeks ja seitse protsenti kriminaalkuritegudeks. Lõuna prefektuuris uuriti 269 kannatanutega liiklusõnnetusest 68 protsenti väärteo- ja 15 protsenti kriminaalmenetluse raames. Lääne prefektuuris oli kannatanutega avariisid 117, neist 56 protsenti kvalifitseeriti väärteoks ja 15 protsenti kriminaalkuriteoks.

Politsei esindaja Sirle Loigo selgitab, et prefektuuride statistika algatatud kriminaal- ja väärteomenetluste kohta räägib eelkõige sellest, kui rasked liiklusõnnetused on konkreetsetes regioonides toimunud. Mida intensiivsem liiklus ja suurem kiirus, seda rohkem on tõsiste tagajärgedega liiklusõnnetusi.

Narva politseijaoskonna uurija Allan Vladimirovi sõnul ei olnud kannatanu vigastuste kohta saadud esialgse info põhjal alust kriminaalasja algatada. "Juurdluse käigus määras politsei kohtumeditsiinilise ekspertiisi, mis ei tuvastanud raskeid tervisekahjustusi."

"Minu meelest ei ole see väärtegu: inimene aetakse kõnniteel alla, lohistatakse minema, opereeritakse ja ongi kõik. Tahan, et midagi muutuks. Minu asemel oleks ju võinud olla kes tahes, näiteks laps," ütleb Zimonina.

Viru ringkonnaprokuratuuri prokurör Gardi Anderson viitas oma vastuses riigikohtu otsusele, mis ütleb, et vigastus loetakse tõsiseks juhul, kui paranemine võtab aega üle nelja kuu või kui vigastus toob kaasa vähemalt 40-protsendilise töövõime kaotuse. "Vigastuste raskust saab hinnata ainult ekspert, mitte prokuratuur või politsei," lisab prokurör.

Kannatanu ja tema advokaat tuginevad kindlustusfirma otsusele, millega naisele maksti välja 2600 eurot. Liikluskindlustuse seaduse järgi vastab see summa raskele tervisekahjustusele.

"Vigastuste raskusastme väljaselgitamiseks määrab politsei kohtumeditsiinilise ekspertiisi, mille tulemus võetakse aluseks liiklusõnnetuse lõplikul kvalifitseerimisel," lükkab uurija Allan Vladimirov advokaadi väited ümber.

Prokurör ütleb, et kui väärteomenetluse käigus tuleb ilmsiks teave, mis annab tunnistust kriminaalkuriteost, näiteks selgub, et liiklusavarii tagajärjel tekitatud vigastused olid raskemad kui esmapilgul tundus, siis lõpetatakse väärteomenetlus ja alustatakse kriminaalmenetlust. "Kui tegemist oleks kriminaalasjaga, mis oleks prokuratuuri järelevalve all, oleks õiglust palju lihtsam saavutada," nendib Ilja Zujev.

Zimonina juhtumit käsitles 23. veebruari saates ka "Pealtnägija".