"Ehitusfaasis tekib töökohti. Meretuuleparkide puhul on ka hilisemas faasis tööjõudu vaja. Ühe gigavatine tuulepark tähendab pidevat tööd umbes 250 kuni 300 inimesele, siis kui tuulepark juba valmis on. Tuulikuid on vaja pidevalt hooldada. See pakub tööd sadamatele, väikelaevnikele, majutusasutustele," rääkis Kärmas.

Kärmas rääkis, et müra tuulikud kaasa ei too, sest need ehitataks rannikust 10 kuni 15 kilomeetri kaugusele.

Kärmas rääkis, et saab aru kohalike vastuseisust tuuleparkide ehitamisele.

"Kogukondade puhul on kõige tähtsam neid kohe kaasata ja neid tuleb kohe kaasata iga projekti alguses. Inimestel on teadmatus ja teadmatus tekitab hirmu. Neile tuleks selgelt rääkida, mida üks tuulepark tähendab ja püüda vastata kõikidele küsimustele," lausus Kärmas.

Kärmas rääkis, et tuulikud on kõige väiksema ökoloogilise jalajäljega energiatootmise viis. "Kõik uuringud on seda näidanud, et tuuleenergeetika on kõige väiksema CO2 jalajäljega. Ja meretuuleparkide puhul on öeldud isegi seda, et meretuulepark vähendab juba kuue kuuga seda CO2 jalajälge, mis kulus tema valmistamiseks," sõnas ta.

Praegu on Eestis Kärmase sõnul käimas mitmeid eriplaneeringuid maismaal – "Põhja-Pärnumaal Tori vallas, Saarde vallas. Meres on täna Eestis neli ala, kus on algatatud hoonestuse taotlus. Liivi lahes kaks projekti, Lääne-Saaremaal ja siis on Loode-Eestis Hiiumaal," ütles Kärmas.

"Praegu Eestis ootab mereala planeeringu kinnitamist, mis näeb ette rohkem alasid. See ei tähenda seda, et täpselt nendel aladel pikitakse kõik tuulikuid täis. Need on lihtsalt alad, kus öeldakse, et need sobiksid ja seal tuleks hakata tegema uuringuid," lisas ta.

Kärmas ütles, et Eestis on täna kokku 144 tuulikut koguvõimsusega 320 megavatti.

"On öeldud, et Eestis võiks maismaal olla veel täiendavalt 180 tuulikut võimsusega 1100 megavatti ja meres võiks olla 60 kuni 80 tuulikut võimsusega üks gigavatt," lausus Kärmas.