Praeguseks on Tartu tänavatelt linnaäärsetele lumeplatsidele ära veetud  27 000 kuupmeetrit lund. Seda on enam kui kaks korda rohkem tavapärasest talvisest lumeveost.

Praegu läheb teehooldusele Tartu linnal aastas viis miljonit eurot. Kui linn võtaks enda peale ka kõnniteede hoolduse, nagu tegi näiteks Võru, tähendaks see Tartu linnavalitsuse arvutuste järgi kuni 10-miljonist lisakulu.

Linna hooldada on ka kõik kergliiklusteed. Aasta ringi rattaga liiklev Ilmar Part ütles, et kui kinnistuomanikelt oodatakse kõnnitee puhastamist tööpäeva alguseks, siis peaks linn ka kergliiklusteed suutma hommikuks puhtaks ajada.

"See võiks olla oluliselt kiirem. Sest üks suur probleem on, et kui jalakäijad trambivad lume kinni, siis on pärast väga raske saada seda siledaks, et ei tekiks seda pudi, mis takistab jalgrattasõitu," ütles Part.

Abilinnapea Raimond Tamme sõnul on ootused aga lumekoristuses mõnevõrra võimalustega vastuolus.

"Me ei osta ju nii-öelda tippude järgi masinate võimekust ja inimressurssi, vaid me ostame mingisuguse optimaalse taseme järgi. Kui kergliiklusteedel on kaheksatunnine hooldustsükkel, siis sahad hakkavad kuskilt liikuma ja jõuavad mõnda teise lõiku kuue-seitsme tunni pärast. See on masinressursi optimeerimine," lausus Tamme.

Talvine rattasõit muutub Tartus aga aina populaarsemaks.

"Tartus kindlasti tuleb juurde. Väga suure panuse on andnud ju rattaringlus, kus algusest peale on olnud naelrehvid väljas ja praegu ka. See kutsub inimesi kasutama neid rattaid ja see on väga tore. Aga infrastruktuur ja hooldus peab tulema järele, et inimesed ka saaksid rattaid kasutada," ütles Part.

"On kindlasti hetki, kui on keeruline rattaga sõita. Tegelikult me räägime lumerohketest perioodidest ikkagi loetud päevadest aastas. Need teehoolduse kõige keerulisemad päevad, neid ei ole ka rohkem kui 10 kuni 20 aastas," ütles abilinnapea Tamm.