Ehitushinnaindeks, mis kajastab ehitusmaterjalide, tööjõu ja masinate kulusid, tõusis eelmisel aastal 8,3 protsenti. See mõjutas ka kodukindlustuse hindu, kuid kindlasti ei suurenenud Swedbanki kindlustusvaldkonna juhi Liina Laksi sõnul kindlustusmaksed ehitushinnaindeksi võrra.

"Päris sellist järeldust kindlasti teha ei saa, et eks me vaatame jooksvalt, kuidas neid hindasid korrigeerida.

Üldist hinnatõusu suurust ei saa Laksi sõnul välja tuua. "Ma arvan, et seda iga inimene oma uuelt kindlustuspoliisilt võib vaadata, üldiselt need hinnamuutused ei ole nii suured või märkimisväärsed. Me ikkagi taastame hoone samaväärsete materjalidega, uute materjalidega, et tasub üle vaadata oma kindlustuslepingutest, et kas lepingus on fikseeritud summa, mille peale kodu taastatakse või on ka amortisatsiooni arvestamine. Need väiksed nüansid kindlasti mängivad ka lõpuks rolli," sõnas Laks.  

Kindlustusjuhtumiga vara taastamine või samaväärsega asendamine on muutunud hinnatõusu tõttu üldiselt kallimaks, ütles ka Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu.

"Üle poole sellest, mis maksetest kogutakse sõltuvalt teenusest, läheb kahjude hüvitamiseks. Kui selle rea peal toimub rahaline kasv, siis tegelikult see varem või hiljem mõjutab hindade kasvu. Ma usun, et teatud kliendigruppidele on see juba olemas, aga võib-olla mitte veel päris kõikidel," sõnas Piirsalu.    

Koroonapandeemia tõttu suurenes eelmisel aastal ka koduse vara kahjujuhtumite arv, sest inimesed viibivad märgatavalt rohkem kodus või kodukontoris.

"Võib-olla siis kahju suurus ei ole niivõrd teema, kuivõrd just selliseid väiksemaid asju koduse varaga juhtub rohkem," rääkis Piirasalu.

Eelmisel aastal kasvas kodukindlustuse kindlustusjuhtumite arv 30 000 juhtumini. Keskmine hüvitis kasvas samuti, ulatudes 1000 euroni. 2019. aasta andmete järgi oli Eestis kindlustatud 70 protsenti eramutest ja pooled korterid. Värsked andmed on praegu koostamisel.