Lõuna-Carolina osariigi elanik ja vabariiklane Sharon Story on endine õpetaja, kes rääkis koolilastele tihti USA pikaajalisest ja vankumatust demokraatiast. Nüüd ei usalda ta enam kohtuid, poliitikuid ega meediaväljaandeid.

"Isegi Fox News, mida kunagi austasime, vedas meid alt ja teatas valimiste võitja ennatlikult," ütles Story.

Story on kindel, et 2020. aasta presidendivalimistel toimus laiaulatuslik pettus, kuigi erinevad auditid ja kohtulahendid ei ole seda tuvastanud. Temaga on sama meelt miljonid ameeriklased ja nende tunnetega minnakse vastu sügisestele kongressi vahevalimistele.

"Ma hääletan, sest teen seda alati, aga ma ei ole kindel, et usaldan tulemusi," märkis ta.

Möödunud aastal võeti 19 osariigis vastu üle 30 seaduse, millega kehtestati erinevaid valimispiiranguid.

Nii mõnelgi juhul kavatsetakse edaspidi vähendada valimiskastide hulka, lühendada eemal viibija hääletussedelite päringuaega või karmistada posti teel valijate identifitseerimisnõudeid.

Piirangute toetajad rõhutavad, et nõnda hoitakse ära võimalikke pettuseid, vastased aga ütlevad, et vabariiklased üritavad muuta hääletamise keerulisemaks peamiselt demokraatide valijatele.

"Arusaadavatel põhjustel leiab enamik ameeriklasi, et põhiliselt kannatavad nende piirangute pärast rassivähemused ja see kõik on seotud rassiga. Mida inimesed ei mõista on see, et 25 protsenti valimisõiguslikest kodanikest on puuetega inimesed," ütles kodanikuõiguste edendaja Ralph Neas.

Konservatiivne poliitikakommentaator Linda Chavez ütles, et tema hinnangul on suur hulk vabariiklastest seadusandjaid, kes piiranguid kehtestavad, need vaid pooleldi läbi mõelnud. "Nad saavad ninanipsu, sest paljud nende valijad on just need inimesed, kes posti teel hääletavad, näiteks vanemad valijad jne," lausus ta.

Chavezi sõnul on üks probleem valimisjaoskondadele ligipääsemine, teine aga tulemuste kinnitamine. Ta rõhutab, et mõne osariigi seadusandjad üritavad muuta valimiste järelevalvet ja tahavad anda vabariiklaste enamusega valimiskomisjonidele rohkem võimu.

"See tekitab küsimuse, et mis juhtub pärast hääle andmist ja kas see võetakse arvesse või hoopis tühistatakse nende sammude pärast, mida osariikide seadusandjad on astunud?" lisas Chavez.

Chavezi arvates on oluline eristada poliitiliselt motiveeritud piiranguid ja valimistega seotud tegelikke väljakutseid.

"Valimispettusest räägitakse palju, aga ma arvan, et tegelikult ei ole see eriti levinud. Loomulikult probleeme esineb. Eriti seoses valimisnimekirjadega, mis peavad olema õiguspärased ja kajastama inimesi, kellel on tegelikult õigus osariigis hääletada," sõnas Chavez.

Kodanikuosaluse edendaja Pete Peterson ütles, et tema muretseb eelkõige valimiste korraldamise ja osariikide võimekuse üle automaatselt saata posti teel hääletamiseks mõeldud valimissedeleid. "Ma ei ole kindel, et kõikidel osariikidel on see valmisolek," sõnas Peterson.

Möödunud kuu lõpus kustus demokraatide lootus erinevatele valimispiirangutele punn ette panna, kui vabariiklased kasutasid venitamistaktikat, et blokeerida hääletusõiguse eelnõu lugemine senatis. See kaotus oli järjekordne löök nii president Joe Bidenile kui ka kogu erakonnale.

Demokraatidel on enamus kongressi mõlemas kojas, kuid poliitiliste plaanide elluviimine on takerdunud seesmiste erimeelsuste tõttu. Näiteks soovis enamik demokraate senati venitamistaktikast loobuda, kuid nende kaks liiget hääletasid kodukorra muutmise vastu.

"Kui kongress, president ja erakonna juhtkond ei suuda neid plaane ellu viia, siis ma kardan, et see mõjutab vahevalimisi," ütles Florida osariigi Duvali maakonna demokraatide esimees Daniel Henry.

Kongressi ummikseisu tõttu usaldavad ka demokraatide valijad vähem poliitilisi institutsioone ja valimissüsteemi. New Yorgi elaniku Alesha Sedasey sõnul tundub aina rohkem, et ei ole vahet, kes on võimul, sest valijate soove ei suudeta niikuinii täita.

"Ma kavatsen endiselt valimistel osaleda, sest mul on lootus, et muutus on võimalik," ütles ta.