"Sümptomaatiliselt kõrge palavik, hingamisraskused, õhupuudus, jõuetus, peavalu, nõrkus," loetles Starkopf ERR-ile sümptomeid, millega inimesed omikroni tõttu haiglaravile tulevad.

"Kui me räägime omikroniga haiglaravil olevate inimeste sümptomitest, siis on need sarnased deltaga," sõnas Starkopf. Ta lisas, et ka lävend inimeste haiglaravile võtmiseks vahepeal muutunud ei ole.

Ka haiglas oldud aeg on mõlema haiglajuhi sõnul jäänud suuresti samaks. "See on sama. Haiglas on voodipäevade arv umbes kuus kuni seitse päeva. Inimesed on keskmiselt sama vanad," sõnas Peep Talving.

Talvingu sõnul on aga näha, et omikroni tüvega nakatunud inimesed vajavad vähem haiglaravi.

"Aasta tagasi oli meil oluliselt rohkem haigeid nakatunutest, keda me võtsime haiglasse. Neid oli neli protsenti, praegu on neid üks protsent," ütles Talving. Omikroniga nakatumine toob aga tema sõnul massiefekti, mille tõttu satub haiglasse siiski palju inimesi. "Kui omikroniga nakatub päevas 7000-8000 inimest, siis haiglaravile satub neist 70-80," lausus Talving.

Probleemiks on ka haiglajuhtide sõnul haiglasisesed kolded.

"Kui arvata, et kodust sümptomaatilise Covidi tõttu haiglasse tulnud patsiendid on ainuke koormus, siis see on valearusaam, sest haiglate struktuuriüksused on kollete pärast ju suletud. Uusi mitte Covid-haigeid peale ei võeta. Kui osakonnad on kinni, siis tuleb erakorraliselt kuhugi mujale asetada ja nendel, kes kohe ravi ei vaja, lükatakse ravi edasi," rääkis Talving.

Ka Starkopf märkis, et tuleb otsida võimalusi omikroni kaasuvana saanud patsientide isoleerimiseks. "Näiteks kirurgiline haige tuleb operatsioonile ja siis avastatakse, et tal on omikroni tüve kandlus. Aga siis me peame talle leidma isoleerimisvõimekusega palati operatsioonijärgselt. Selles mõttes on logistilised ülesanded mõnevõrra teistsugused kui delta tüvega võideldes," sõnas Starkopf.

Probleeme valmistab ka töötajate haigestumine. "Ega värskelt kodudest tulnud kopsupõletikuga haiged ei ole ainuke koormus. Mäletagem seda, et meil on laialdane nakkus ühiskonnas. See tuleb läbi laste, läbi töötajate, läbi õdede, läbi köögitöötajate haiglasse. Haiglas on kolded ja ka need haiged vajavad isoleerimist," märkis Talving.

"Meil on 150 inimest koroona tõttu kodus ja see on probleem. Me saame hakkama, kombineerides olemasolevate töötajatega," lisas Starkopf.

Starkopf märkis, et praegu võib paraku ennustada haiglaravi vajavate haigete jätkuvat kasvu. "Ma küll ei näe, et see kuskilt otsast nüüd vähenema hakkaks," ütles ta.

Valitsuskoalitsioon leppis eelmisel nädalal kokku, et kui 17. veebruari seisuga jõuab haiglasse alla 25 sümptomaatilise Covid-patsiendi päevas, lõpetab valitsus 21. veebruarist Covid-tõendi nõude.

Teisipäeva hommiku seisuga on viimase kümne päeva jooksul haiglaravile lisandunud keskmiselt 32 sümptomaatilist Covid-19 patsienti.

Koroonaolukorrast haiglates rääkis "Ringvaates" Põhja-Eesti Regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja ja vanemarst, teadusnõukoja liige Mait Altmets: