Narvas on üle 400 kortermaja, millest on täielikult soojustatud vaid mõned üksikud. Tavaliselt soojustatakse elumaju linna või KredExi toel osaliselt, kuid sellest ei piisa.

"Enamik maju Narvas vajab renoveerimist ja juba ammu. Eelmise aasta jooksul KredExi abiga viis maja oli natuke renoveeritud, osaliselt, mitte tervikuna. Tervikuna Narvas, ma arvan, et see on Narva jaoks liiga kallis summa ikkagi," ütles KredExi tehniline konsultant Ilja Fjodorov.

Seni on Narva elumajade soojustamist pärssinud piirilinna elanike vaesus, aga ka infonappus ja madal küttehind. Kaugkütte hinnatõusu ennustatakse juba sel aastal ja tegutsema peaks kiiresti.

"Isegi kui sügisel on vahendid olemas, on korterelamutel vaja üldkoosoleku otsuseid teha ja samuti saada laenu pangast. Olukord on natukene kriitiline, arvestades, et hinnatõus on juba ees," märkis Narva abilinnapea Irina Smirnova.

Nii linnavõimu kui KredExi esindajad kinnitavad, et iga aastaga soojustatakse maju üha rohkem, kuid enamik ühistuid on kahtleval seisukohal.

"Psühholoogiline valmisolek on nõrk. Inimesed ikkagi ei usu eriti, et soojustamine on tõhus, kuna pole ühtegi teaduslikult kontrollitud arvutust, millise protsendi võrra on soojuse tarbimine vähenenud. Kui selliseid analüüse oleks tehtud, siis ehk oleks see usutav," rääkis Narva korteriühistute ühenduse esimees Aleksandr Gamazin.

Narva linnavõim kavatseb korraldada infopäevi, et elanikud ühistute koosolekutel majade soojustamist toetaksid.