Kuigi Venemaa ja Ukraina jäävad Taanist pisut kaugemale kui Eestist, on Venemaa ähvardused ka Taanis suur teema. Taani on NATO idatiiva tugevdamiseks juba saatnud välja sõjalaeva ning täiendavad hävitajad. See nädal tõi uudise sadade sõdurite valmispanekust kiiresti tegutsemiseks.

"Me oleme pannud üsna palju sõdureid laagris valmisolekusse, et nad saaksid 24 tunni jooksul minna näiteks Eestisse appi, kui rünnatakse ükskõik millise NATO riigi piiri," ütles ERR-ile Taani parlamendi välispoliitika komisjoni esimees ja endine välisminister Martin Lidegaard.

"Ma ei usu, et Venemaa ründaks Taanit, samuti ei usu ma, et nad ründaksid Baltimaid, aga oma praeguse tegevusega näitame me oma tahet olla solidaarne ja saadame selge signaali, et see on piir ja see on NATO piir."

Ukraina kaitseks peavad lääneriigid Lidegaardi sõnul rünnakule kalli hinna kujundama.

"Ma arvan, et me peame Euroopas selgelt ütlema, et kui härra Putin siseneb Ukrainasse, siis lõppeb Nord Stream 2 projekt ja gaasi eksport Euroopasse väheneb."

Taani rahvusvaheliste suhete instituudi teadur Hans Mouritzen leiab, et Venemaa president Vladimir Putin tahab justkui pensionile mineku eel oma saavutusi vormistada.

"Me kõik teame, et Ukraina ja Gruusia ei saa NATO liikmeteks, aga keegi ei pane seda paberile kirja, nüüd ta tahab seda paberile panna," ütles Mouritzen.

Seda pole Putinil Mouritzeni sõnul lootust saavutada, küll aga võib jutuks tulla kokkulepe rakettide paiknemise kohta. Ühtlasi soovitab ta rohkem dialoogi otsida.

"Näiteks Eesti. Oleks parem, kui te räägiks rohkem venelastega kui praegu ja et te ei teeks panuseid üksnes NATO-le, vaid räägiksite ka oma suure naabriga."

Martin Lidegaard lisas: "Minu kogemus on, et Venemaaga asju ajades läheb vaja tugevat rusikat ja ka avatud kätt. Vaja on dialoogi, aga samal ajal tuleb näidata ka jõudu."