Koroonaviiruse omikroni tüvi purustas Belgias nagu ka mitmel pool mujal kõik senised nakatunute näidud rohkem kui kahekordselt. Ent nädalatega eksponentsiaalselt kasvanud statistika pöördus jaanuari lõpus täpselt sama kiirele langusele. Kusjuures piirangutes mingeid muudatusi ei tehtud.

Seetõttu on Euroopa Liidu südames tunda ka selget õhinat, sest senise pandeemia murdehetk näib käis olevat. Vähemasti usuvad nii ka Brüsseli inimesed.

"Ma loodan küll. Minu arvates peaksime me liikuma kooseksisteerimise suunas. Teame, et viirust ei saa kaotada täielikult. Kui meil on omikron, mis on nakkav, aga mitte väga ohtlik, siis see võikski olla reaalsus, kus koos eksisteerida," arvas kohalik elanik Nezka.

"Ma ei ole teadlane, aga meil on olemas andmed, mis näitavad, et isegi kui nakatunute arvud kasvasid, siis haiglasse viidud inimeste arv vähenes. Ka raskelt haigete hulk," lisas Nicolas.

"Ma arvan, et pandeemiast saab endeemia. Viirus muutub gripilaadseks. See ei lähe ära ning inimesed arvestavad sellega. Gripp võib samuti olla surmav haigus, eriti vanematele inimestele talvel. Tuhanded inimesed surevad sellesse," rääkis Brüsseli elanik Stephanie.

Stephanie arvamust endeemiasse liikumisest kinnitas ka Belgia peaministri Alexander de Croo tervisenõunik Sam Proesmans. Tema sõnul mängib selles eelkõige rolli riigi kõrge vaktsineeritute hulk ning seejärel omikroni ülikiire levik ja kerge kulg.

"See üleminek algas juba delta tüve ajal. Euroopa Liidus vaktsineeriti rohkem kui 70 protsenti inimestest. Omikron töötab nüüd kui looduslik tõhustusdoos. Meil on nüüd kahekihiline kaitse - vaktsineeritus ja omikroni läbipõdemine. Nad töötavad koos ja loodetavasti kaitsevad meid paremini järgmiste tüvede vastu, mis kindlasti tulevad," sõnas Proesmans.

Kuivõrd Belgias on vaktsineeritud juba üle 77 protsendi elanikest, siis kas koos omikroniga koos ollakse jõutud selle maagilise karjaimmuunsuseni? Sam Proesmansi arvates mingil kujul ilmselt küll.

"Me saame öelda, et see on mingil kujul karjaimmuunsus. Kas see on karjaimmuunsus, mida me arvasime saavutatavat läbi vaktsineerimise - ei. Nii see ei ole. Karjaimmuunsus näis meile tunduvat peaaegu nagu steriliseeriv immuunsus, et keegi ei jääks enam haigeks ja viirus kaoks. Seda kindlasti ei juhtu. Viirusel jääb aina vähemaks inimesi, keda nakatada. Neid inimesi, kes pole vaktsineeritud või haiguse läbipõdenud, sisuliselt enam polegi," sõnas Proesmans.

Tema hinnangul kaotatakse riigis vaktsiinipass ilmselt lähema kuu jooksul ning ta ei usu, et see enam sügisel tagasi tuleb. Samas arvab Proesmans, et hooajaline koroona vastu vaktsineerimine saab siiski normaalsuseks.