Viimasel ajal toimub pea iga nädal Eestis mõni piirangutevastane meeleavaldus, üksikud intsidendid on igapäevased. On omaette teema, kas sellised aktsioonid on meile imporditud ja kui suurt osa elanikkonnast nad tegelikult esindavad, aga demokraatlikus ühiskonnas on igaühel sõna- ja meeleavaldusvabadus.

Kui kodanikuallumatus ja isegi provotseerimine mahuvad võib-olla veel selle alla, siis politsei sõnul ületati punane joon, kui hakati välja otsima konkreetsete ametnike ja nende lähedaste nimesid ning neid trollima. Seda õhutavad tagant ka mõned poliitikud ja arvamusliidrid.

Kust aga jookseb mõistlik piir ja kas sellise inimjahi õhutamine mõne arvamusliidri poolt on riigimehelik?

Saate täienduseks avaldab "Pealtnägija" täispikad intervjuud meeleavaldajate Taavi Usta ja Raido Kõssiga. Oma kommentaari andis ka massipsühholoogia uurija Avo-Rein Tereping.

Toimetus palub vabandust

16. veebruari "Pealtnägija" saates väitsime ekslikult, et läinud kevadel toimunud meeleavaldusi nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse vastu organiseeris Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK). Täpne on öelda, et SAPTK-i juht Varro Vooglaid kutsus inimesi neile meeleavaldustele ja varustas plakatitega. Vastav täpsustus on saatesse sisse viidud. "Pealtnägija" palub ebatäpsuse pärast vabandust!